Panga otsus lõpetada sularahaga arveldamine teeb inimesed murelikuks

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

«Kuidas nii, me ei saagi enam pangast sularaha?», «Mis mõttes pank sunnib mind pangakaarti kasutama?» on inimeste kommentaarid Swedbanki Paide kontori sularahaga arveldamise lõpetamise kohta.

Kuulnud, et alates 9. detsembrist kaotab Swedbanki Paide kontor sularahaga arveldamise, olid pensionärid Milli Järve ja Elle-Imbi Martsepp hämmingus. «Kogu mu pension läheb ju panka, mille eest ma siis poest süüa ostma hakkan?» imestas Järve.

Martsepp lisas, et käib niigi pangas üle kuu vaid toiduraha võtmas.

Pangakaart on mõlemal küll olemas, kuid seda nad kasutada ei julge ja arveldavad kõikjal sularahaga. Maksud on Järve ja Martsepp maksnud kas otsekorraldusega või käivad pangas tasumas.

Sama hämmingus panga otsuse üle oli ka Weekendi Paide poe juhataja, Weekend Eesti müügijuht Anu Pajula. Mitte enda pärast, vaid mõeldes vanemaealistele, keda ta töökoha tõttu näeb tihti pangas käimas. «Asume pangakontori all ja näeme, kuis pensionipäevadel on siin tunglemist,» lausus ta. «Kuidas need vanainimesed nüüd oma rahaasjadega hakkama saavad? Sularaha peab ju kotis olema ja nad on harjunud seda pangast saama.»

Ka ettevõtjale teeb pank Pajula meelest sularahatehingute lõpetamisega liiga, sest münte siis ju enam vahetada ei saa. «Kuid palju on väiksemaid nii teenindus- kui ka kaubandusettevõtteid, kus arveldus käib peamiselt või ainult sularahas,» arutles ta. «Miks pank sunnib meid kõikjal kasutama pangakaarti, makseterminali, mille kasutamise pealt nemad teenivad?»

Reede ennelõunal oli Swedbanki Paide kontoris kahe telleri juurde järjekord. Paidelane Signe Ruugla ei teadnud sularahatehingute lõpetamisest küll midagi, kuid see teade teda ka ei häirinud. «Käin pangas harva, kõik saab ju internetipangas aetud. Praegu tulin uue pangakaardi järele,» sõnas ta.

Swedbanki Paide ja Türi kontori juhataja Maie Põder ütles, et  sularahaga arveldamisega lõpetamist Paide kontoris tingib asjaolu, et sularahatehinguid tehakse aina vähem ja kõikidest tehingutest moodustavad need vaid ühe protsendi.

Põdra tähelepanekut mööda on viimastel kuudel olnud isegi pensionipäevadel vähem vanemaealisi kliente, kellele võib muudatus kõige suuremat muret valmistada. «Oleme neile juba pikemat aega soovitanud teha sularahatehinguid pangaautomaatide kaudu, õpetanud neid ka makseid tegema,» lausus ta.

Mugavusest sularahatehinguid pangas teha tasub loobuda juba kasvõi kokkuhoiu mõttes, sest  pangas tuleb tasuda teenustasu, mis automaadi puhul on märksa väiksem. «Kui kodus internetipanka kasutada pole võimalik või ei taheta, siis pangas saab ka edaspidi abi kõikide pangaautomaatide (sh makseautomaat) kasutuse kohta kui ka tasuda arveid telleri vahendusel,» täpsustas Põder.

Rohkem tuleb ümber harjuda neil, kes on soovinud pangas münte või valuutat vahetada, kuid neidki tehinguid tehti Põdra andmetel pangas aina vähem ja vähem. «Muud ei oska siin soovitada, kui vähendada sularaha kasutamist,  see on turvalisem nii teeninduses kui ka kaubanduses,» lausus ta.

    Tagasi üles