Järva Teataja avaldab lugeja kirja sõjaaja karmist palest.
Sõjaaja karm pale: memm tuli vanaduspäevi veetma hukkunud poja langemispaika
"...Kuna ma vist alates 1971. aastast kuskil kümmekond aastast elasin Kirnas ja mu naabriks oli sel ajal üks Läti memm, kes just sel ajal tuli vanaduspäevi veetma oma ainsa poja langemispaika, siis arvan, et ehk see noormees kuulus ka artiklis mainitud Augusts Žunise polku. Tema poeg on ümber maetud Türi vennaskalmistule ja peale surma maeti sinna ka ülal mainitud läti memm. Minu mäletamist mööda saadi tema vennaskalmistule matmiseks eriluba Moskvast. Vähemalt nii rääkisid sugulased.
Memme jutu järgi oli tema poeg tudeng, nagu enamik ta saatusekaaslaseidki. Poja säilmed leiti Kirnas üle jõe ühe talu lähistelt Poakalt. Ma ei oska öelda, aga mingi kilomeeter vast ringteelt alla keerates oli vasakut kätt talu vana kuuseheki taga. Sinna vanade kuuskede alla oli memm teinud väikse kalmukoha ja käis oma eluajal ikka lilli viimas, muidugi Türile vennaskalmule ka..."
Selle kirja ajendiks oli Järva teatajas ilmunud lugu "Ilmasõjas hukkunud punasõdurite ühishauda otsides."
ÜLESKUTSE
Kui tead II maailmasõja saladusi, tead, kohti Järvamaal, kus tank on soos, relvad maapõues või tead lihtsalt lugusid ja legende, siis anna neist teada toimetusele aadressile kuido.saarpuu@jt.ee.