Järva Teataja uuris maakonna parimate ettevõtete juhtidelt, kuidas oleks võimalik Järvamaal ettevõtlusele uut hoogu sisse puhuda. Lihtsat retsepti selleks pole, suurim takistus on aga oskustööjõu vähesus.
Ettevõtluse arengut pidurdab oskustööliste nappus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis annaks Järvamaal ettevõtlusele uue hoo?
Peeter
Allik
aasta suurettevõtte Jalax juhatuse liige
Väga palju aitaks kaasa, kui meil oleks spetsialiste, oskustöölisi. Eks see on nagu nokk kinni, saba lahti: tööline ütleb, et kui ettevõtja maksaks rohkem palka, siis ta ära ei läheks. Aga palka tõsta ei saa: konkurents teeb oma töö.
Muidugi saaksime helgematele peadele kõrgemat palka maksta, kui keskmine tase ettevõttes oleks ühtlasem. Kahjuks on osa töötajate tulemused nõrgad, nende efektiivsus on madal, aga ka neile peame palka maksma ja seda teeme kahjuks teiste arvel.
Kui 150 töötajast sada oleksid väga head spetsialistid, siis saaksime nende sajaga hakkama ja siis saaks neile ka kõrgemat palka maksta.
Tiit
Siimussaar
eduka noore ettevõtte TS-Hydraulicu juhatuse esimees
Ettevõtted saaksid laieneda, kui oleks võtta oskustöölisi. Kahjuks on Järvamaa tööturul vabad peamiselt vaid need, kes kas ei taha tööd teha või ei suuda õppida. Elu näitab, et kes pole ühes kohas hakkama saanud, ei saa seda ka teises.