UURING: inimeste hinnangul on Eesti riik kaitstud

Kaitsevägi

FOTO: Toomas Huik

Kaitseministeeriumi avaliku arvamuse uuringu järgi on Eesti inimeste hinnang elule paranenud, riik on kaitstud ja riigikaitse hästi korraldatud.

 

Tänavu sügisel tehtud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ tulemustest selgub, et kahe kolmandiku vastanute arvates on elu kas muutunud paremaks või jäänud samaks. Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna ning kõige olulisemaks julgeolekutagatisteks peavad Eesti inimesed NATOt ja elanike kaitsetahet.

„Kaitseministrina hindan väga Eesti inimeste kõrget kaitsetahet ja valmisolekut oma riiki kaitsta,“ ütles kaitseminister Jüri Luik. „Hea meel on ka näha, et valitseb usaldus riigikaitse korralduse ning meie liitlaste ja NATO tegevuse suhtes.“

Uuringu järgi peavad enam kui pooled vastanuist suurimateks ohtudeks lähemate aastate jooksul organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (67%), valeuudiste levikut (65%) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58%).

Uuringu järgi peavad enam kui pooled vastanuist suurimateks ohtudeks lähemate aastate jooksul organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (67%), valeuudiste levikut (65%) ning mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58%).

Kõige olulisemateks julgeolekutagatisteks peavad Eesti inimesed kuulumist NATOsse, elanike kaitsetahet ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist.

Rohkem kui kolmveerand elanikest pooldavad Eesti kuulumist NATOsse, see toetus on tõusnud võrreldes kevadise samasuguse uuringuga viis protsenti. Eesti inimesed usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi või hoiaks konflikti üldse ära. NATO vägede kohalolekut Eestis toetab 72 protsenti elanikkonnast.

Eesti ründamise korral peab umbes 80 protsenti vastanutest oluliseks relvastatud vastupanu osutamist ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema.

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks peab vajalikuks 92 protsenti elanikest ning naiste vabatahtlikku ajateenistust toetab 78 protsenti.

Eesti inimesed hindavad jätkuvalt kõrgelt iseseisva kaitsevõime arendamist. Praegu toimiva reservarmeel põhineva riigikaitsemudeli jätkumist soovib 80 protsenti vastanutest. Kaitseväge ja Kaitseliitu usaldavad kolmveerand Eesti elanikest. 70 protsendi elanike meelest on Eesti riigikaitset arendatud hästi.

„Ajateenistus ja reservarmee on Eesti riigikaitse nurgakivideks, mida antud uuringu põhjal tajub selgelt ka Eesti elanikkond. On oluline, et väärtustaksime ajateenijaid ja reservväelasi ka edaspidi,“ lausus kaitseminister Luik.

Uuringu „Avalik arvamuse ja riigikaitse“ viis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS, uuringujuht oli Juhan Kivirähk.

Kaitseministeeriumi on tellinud regulaarset avaliku arvamuse uuringut aastast 2001, uuringut tehakse kaks korda aastas.

Tagasi üles