Laupäevase Järva Teataja tutvustus
Digilehest loe lugusid alates keskööst rubriigist "Paberleht"

FOTO: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Eelmisel nädalal potsatas Paide linnavalitsuse postkasti vandeadvokaat Indrek Veso kiri, kus tema klient, Posti 8 kinnistu omanik, andis teada, et pole rahul riigigümnaasiumi ehitusprojektiga ja palub linnavalitsusel keelduda Posti 12 kinnistule ehitusloa andmisest. Kui linnavalitsus ehitusluba ei väljasta, siis ei saa välja kuulutada ka riigihanget hoone ehitamisega. Sellega on väga kiire, sest haridus- ja teadusministeerium ning Riigi Kinnisvara AS on avaldanud arvamust, et uus koolimaja on järgmise aasta septembriks valmis.

* Paide teater on koroonaviiruse tuules astunud kavala sammu ja tulnud välja omanäolise audiorännakuga, mis võimaldab teatri järele janunejatel saada kultuurielamust ilma, et tuleks minna teatrisaali, hoida teiste külastajatega vahemaad või muretseda käte desinfitseerimise pärast. Teatri meeskonnalt psühho-geograafiliseks rännakuks tituleeritud projekt on sümbioos jalutuskäigust ja kultuurielamusest, mis paneb kultuurinautleja õlgadele pisut suurema vastutuse, sest tavapärase teatriskäiguga on sellel üsna vähe ühist.

* AS Tere on alustanud Paide endise piimakombinaadi hoone lammutust, millega loodab lõpule jõuda sügiseks. AS Tere juhatuse esimees Ülo Kivine ütles, et detailplaneeringut alustas ettevõte juba kevadel. «Esimeses etapis tahaksime esmalt korrastada kinnistut, kuivõrd hooned ja trassid on suuresti amortiseerunud,» selgitas ta. «See Paide linna piirkond areneb ja muutub ning pidasime ka oma kohuseks esmalt see krunt korrastada.»

* See nädal on osale Paide spordirajatistele märgilise tähendusega: kui äärelinnas asuval kunstmurustaadionil hakati vana katet üles võtma, siis sealsamas lähedal asuvale tenniseväljakule hakati uut katet just paigaldama.

* Koroonakriisi tõttu tekkinud majanduslangusest kiiremaks väljatulekuks ja majanduse elavdamiseks annab riik kohalikele omavalitsustele investeeringutoetust 130 miljonit eurot. Paide linn ja Türi vald saavad abi kokku kolme miljoni euro ulatuses, mis suures jaos kulub teedele.

* Kuigi kriisiaeg pani suure põntsu enamikule majutusasutustele, näitavad statistikaameti andmed, et just Järvamaa on majutus­ettevõtete külastajate arvu poolest kõige tagumises otsas. Üksnes Raplamaal jäi mais öömajale veel vähem turiste. Statistikaameti andmetel peatus mais Eesti majutusettevõtetes 37 372 inimest, kes veetsid seal 83 417 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli neid 88 protsenti vähem. Järvamaal peatus mais seevastu vaid 578 turisti, kes veetsid siin 1329 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli maakonna külastajaid 73 protsenti vähem.

* Muruniitmine on majapidajatele suvel iganädalane kohustus, mille edasilükkamine riivab silma. Et ennast suvel vabamalt tunda, kaalub nii mõnigi majaomanik apla muruisuga lemmiklooma – robotmuruniiduki soetamist. Aga kas see ikka õigustab ennast? Paidelane Piret Reinfeld ütles, et robotniiduk aitab tal aias niita kolmandat suve. Põhjus, miks see masin tema koju tekkis, oli praktilist laadi. «Kuna olen treener ja käin suvel tavaliselt lastega pikalt laagrites, jäi muru sel ajal niitmata. Vaatepilt, mis mind siis ees ootas, pani lihtsalt ahastama,» lausus ta.

* Samal ajal kui teised koroonaajal kodudes istusid, iga poeskäiguga maske, desovahendeid ja WC-paberit juurde varusid ning koos maailmalõppu kuulutasid, kulges elu Paide kesklinnas sootuks teisi radu pidi. Neli noort meest tulid iga reede õhtul kokku, seadsid valmis ruumi, panid tööle valgusvigurid, ajasid tossumasinad kuumaks ja mängisid vaheldumisi muusikat. Otseülekande kaudu edastasid nad üle veebi peo lähedaseks inimestele üle maailma.

* Hispaania teetigu ehk Lusitaania teetigu (Arion lusitanicus) on meie aedades juba aastaid üsna tuttav kahjur, kes on nii-öelda sissetungija: Eestisse on ta jõudnud välismaalt siia saabuvate taimedega. Sel kevadsuvelgi on meediasse jõudnud lood sellest, et mitmes Eesti paigas on aiapidajad limukatega püstihädas. Asjatundjate arvates on tänavusele limukate massilisele levikule kaasa aidanud soe ja lumevaene talv, mille mulla alla või komposti peitunud isendid edukalt üle elasid ning nüüd rõõmsalt aedades hea ja paremaga end kostitavad.

Tagasi üles