Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*«Sõnnikust ei saa saia, saab hoopis midagi palju paremat,» ütles Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann teisipäeval Oisus rohegaasijaama avamisel. See midagi palju paremat tähendab biokütust.

Kuigi farmikompleksi kõrvale rajatud suurte mahutite, konteinerite ja torustike rägastikus orienteeruda pole mitteteadjal kõige kergem, tuleb esmalt selgitada asja olemust. Lihtsalt ja üldsõnaliselt.

Pane lehmasõnnik kääritisse ja saad biogaasi, milles on 55 protsenti metaani (seda kasutati juba eelnevalt elektrienergia ja toasooja tootmiseks – toim). Puhasta biogaas ära ja metaani on juba 98 protsenti. Suru biometaan kokku ja tulemus on CNGga ehk surugaasiga identne mootorikütus. Vähe tähtis pole ka see, et käärimise jääke ehk digestaate saab hiljem kasutada väetisena.

Et rohegaasijaamast tulevat kütust on võimalik edukalt kasutada, seda kinnitas ka Go Busi juhataja Andrei Mändla. «Tartu linnaliinibussidel on kaheaastane kogemus rohegaasiga sõitmisel ja see on igati positiivne,» ütles ta jaama avamisel. «Julgen seda ka teistele vedajatele soovitada.»

*Türi valla Änari küla ärksamad inimesed esitasid eelmise aastal valla kaasavasse eelarvesse laste mänguväljaku kavandi, kuid paraku ei suutnud väike kogukond koguda hääli nii palju, et jagatavast rahast osa saada. Nüüd on lastel mänguväljak ikkagi olemas.

Kuigi kaasava eelarve võitnud Väätsa rannakeskuse ehitusega pole veel algustki tehtud, on rahast ilma jäänud Änari mänguväljak juba valmis ja kohalikud lapsed kasutavad lõbustuskohta suure rõõmuga.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et kuigi kaasavasse eelarvesse esitas küla kavandi täissumma saamiseks, siis vallavalitsus nägi, et Änari lastele on võimalik ehitada mänguplatsi ka väiksema summa eest. «Küsitakse ju alati rohkem ja selle arvestusega, et võimalikult palju ära teha, aga alati on ka võimalus kusagilt kokku hoida,» selgitas ta.

Nii näiteks vaatas vallavalitsus Kupu selgitusel Änari mänguväljaku kavandi üle ja leidis, et esialgu platsi ümber ehitada tahetud aeda ja väravaid pole tarvis. «Väljak asub sõiduteest eemal kõrvalisemas kohas ja on igast küljest hästi nähtav, seega pole laste turvalisus seal ohus,» põhjendas ta.

Koos kohaliku kogukonnaga leidis vallavalitsus veelgi kohti, kust kokku hoida. Näiteks hankisid inimesed ise väljaku pinnakattematerjali ja ajasid selle laiali ning haljastasid ümbrust. Vallale läks Änari laste mänguväljak maksma 9249 eurot.

*Sel laupäeval korraldatavale üleilmsele maailmakoristuspäevale on Eestis osavõtust teatanud umbes 25 500 inimest. Oma osa maailma puhtamaks saamisse annavad ka noored järvalased.

Väätsa lasteaia Paikäpp õpetaja Kersti Morel ütles, et lasteaed osaleb maailmakoristuspäeval teist korda. Eelmisest aastast mäletas Morel, et lapsed olid prügikorjamisest õhinas ja otsisid prahti väga hoolsalt.

Moreli selgitusel korjasid nad eelmisel aastal prügi Väätsa aleviku kõnniteede äärest ja selle hulk tuli talle halvas mõttes üllatusena. «Tundus, nagu alevik oleks puhas, aga kui hakkasime mööda kõnniteid kõndima, siis tuli üht koma teist põõsaste varjust välja,» lausus ta.

Eelmise aasta samal ajal oli end koristuspäevale kirja pannud 8000 inimest vähem, seega tõotab tänavune koristus tulla veel tegusam ja edukam. Ligi 95 protsenti registreerunutest ongi just kooliõpilased ja lasteaialapsed.

*Sel kevadel istusid Järva valla muuseumide eestvedajad koos ja pidasid aru. Kuidas inimesi pärast pandeemialainet jälle muuseumi saada? Kuidas meelitada ligi just oma valla inimesi? Ühise arutelu tulemusel sündis mõte Muuseumitee programmist ja kuu esimesel nädalavahetusel teoks saanud ettevõtmisest tehti eelmisel nädalal kokkuvõtteid.

Programmi üks algatajaid, Imaveres asuva Eesti piimandusmuuseumi juhatuse liige Anneli Siimussaar, ütles, et ega nad mõelnudki meelitada valda tulema bussitäite kaupa välisküla­lisi. «Pigem mõtlesime sellele, et oma valla inimesed saaksid ettekujutuse, millised väärtused meil siinsamas peidus on,» selgitas ta. «Eestis pole just palju valdu, kus oleks nii palju muuseume kui meil siin.»

Eelmisel nädalal Muuseumiteest kokkuvõtteid tehes ja arve Exceli tabelisse lüües selgus aga, et eesmärke on täidetud omajagu, sest 12 muuseumi oli jõudnud rahvast Virust ja Võrust ja Saarestki oma valla inimestest rääkimata.