Türi raamatukogus hakkab tööle Järvamaa esimene litsentsiga lugemiskoer, kes ootab enda juurde lugema õppivaid algklassilapsi ja neidki, kel on koerakartus. Õpetatud koera juures saab abi kõiges.
Lugemiskoer kuulab rahulikult ega sega vahele
14. jaanuar 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval oli türilane Reelika Marrandi oma koeraga raamatukogus teist korda. «Esimest korda käisime vanal aastal ruumidega tutvumas,» lisab ta raamatukogu lugemissaali nurka põrandale seatud tekil lamavat keskmist kasvu musta-valgekirju koera paitades.
Koer järab mõnuga närimiskonti. «Eks ta ikka ole natuke ärevil, selleks mul ongi talle kaasas mõni rahustav vahend,» ütleb ta. Närimisvahendid ehk söömine rahustab koera samamoodi nagu inimest, teinekord annab Marrandi koeralegi kondi asemel hoopis porgandi.
Occhilupo Barlume di Zaffiro, hellitusnimega Zaffi on Järvamaa esimene litsentsiga lugemiskoer. Marrandi selgitusel võib ta rahulikult konti närida ka siis, kui talle ette loetakse. «Ükskõik kes võib kondi temalt hambust ära võtta. Ma ei pea kartma, et ta muutuks kuidagigi ärevaks kui ähvardavaks. Proovi!» pakub ta. Vabatahtlikult ma põrandal lamava koera suust konti ära võtma ei läheks, kuid prooviks saan tõesti selle koera hambust kätte raskusteta. «Oleme seda Zaffiga kutsikast peale harjutanud ja tõesti võin olla rahulik. Teraapiakoerte eksamil sai Zaffi kõrgeimad punktid ka käest maiuse võtmise eest,» lausub ta.
See tähendab, et kui anda koerale pihust maiuse graanuleid, võtab ta neid keelega. Kui kätte ei saa, siis pigem loobub, kui hakkab võtma hammastega. Proovin sellegi järele ja täpselt nii on.
Kuigi sada protsenti ei saa loomaga tegeldes turvalisus kunagi kindel olla ka Marrandi meelest, peab ta oma kahe ja poole aastast emast haskit väga-väga turvaliseks. «Karjakoerana on ta leplik kõigi teiste suhtes ja oskab väga hästi lugeda kehakeelt,» sõnab ta.
Marrandi lisab, et energiat on tõul teraapiakoera tarvis ehk veidi palju, kuid selleks peab tema oskama teda rahustada. Raamatukogu on lugemiskoerale koht, kus rahulikult lamades kuulata lapse lugemist. See pole koht, kus mängida ja Marrandi peab siis oskama tema energiat siia tulekuks vähendada.
Selleks tegid Marrandi Zaffiga enne raamatukokku tulekut tavalisest pikema jalutuskäigu, mille kestel trikitasid ja mängisid.
Nii on Zaffi lugemiskoerana nõus rahulikult lebades kuulama lapse lugemist. Lugemiskoera juurde võib lapse tuua täiskasvanu, kuid koera ligi viibib laps segamatult üksi. Juures on vaid koerajuht, et jälgib looma tegevust. «Kui laps tahab, siis aitan teda mõne sõna väljaütlemisel, kuid lapsevanemale on see aeg vaadata ringi kas raamatukogus või käia oma asju ajamas,» lausub ta.
Reelika Marrandi näitab Zaffi lugemisraamatut ja puslet. «Kui lapsel pole tahtmist juturaamatut lugeda, siis võib ta Zaffile ette lugeda tema raamatut. Selles on pildid ja nende juures trükitähtedega lihtsad laused. Pusle on puhuks, kui lapsel pole sel päeval üldse lugemisisu, siis saab ta koera juures panna kokku hoopis puslet,» selgitab ta.
Zaffi asju kasutada on samuti turvaline, sest koer laseb rõõmuga sel sündida, kui tahab, saab perenaiselt oma mänguasja – Pipi hobuse.
Marrandi pakub, et esimesed lugemiskorrad kestavad pooltunni, mitte rohkem. Selle aja sees jõuab koerale ette lugeda kõige rohkem neli last. «Eks siis töö käigus ole näha, kui pikalt võib ettelugemine kesta, kuid kindlasti mitte rohkem kui kaks tundi päevas ja kaks-kolm korda nädalas,» lausub ta.
Selle juures on oluline jälgida, et kõik osapooled tunneksid end hästi. «Täna tuleb meil Zaffit tundev Türi põhikooli teise klassi tüdruk Elisabeth, siis näete, kuidas see käib ja me hakkama saame,» sõnab ta.
Elisabeth heidabki koera kõrvale kõhuli ja loeb vahepeal peopesast talle maiust andes. Ta ütleb, et koerale on mõnusam lugeda, kuid ta ei teagi, miks. Lihtsalt on.
Teraapiakoerte sobivuskatsetel käis Reelika Zaffiga 2015. aasta detsembris. Siis sai ta teada, et tollal poolteiseaastasel haskil on võimet töötada koeri kaasavates sekkumistes, nagu külastus, õppimine ja teraapia.
Lihvida tuli vaid omavahelist koostööd. Seda lihviti kõvasti, sest Marrandile meeldib koertega tegeleda. Nii sooritas paar eelmise aasta oktoobris edukalt teraapiatiimi eksami. Eksamil tuli täita ühe päeva jooksul kümmekond ülesannet, et näha, kui rahulikuks jääb koer äärmuslikes olukordades.
Näiteks inimene jookseb suure kilina ja kolinaga ning kukub koera kõrvale maha. Koer võib ehmuda, kuid ei tohi reageerida hammustamise või ründega. «Olen rõõmuga valmis pakkuma oma õpetatud koeraga väikesele lugejale emotsionaalset toetust, et ta saaks lugemises eduelamusi. Toonitan seejuures, et koer ei õpeta lugema, vaid toetab lugemaõppimist,» selgitab Marrandi.
Marrandi teada on uurimistulemused näidanud, et tulemusi on juba kuue-kaheksa korra järel. «Hakkame Türil täitma laste kohta lugemispäevikut, siis näeb, kuidas meil minema hakkab,» märgib ta.
Lugemiskoera juurde ootab Reelika Marrandi ka koerakartusega lapsi. Sellestki aitab suhtlus Zaffiga üle saada.
Aiandusettevõtte Elise Aed juhina tuntud Reelika Marrandi teeb seda suurest südamest ja vabatahtlikult. «Mul on elus läinud hästi ja tahan ühiskonnale midagi tagasi anda. Kui saan seda teha mulle südamelähedaste koertega, siis mis saab olla veel parem. Ma ei mõtlegi, et peaksin seejuures midagi teenima,» ütles ta.
Kui enamjaolt on teraapiakoerad nelja- kuni kaheksa-aastased, siis kahe ja poole aastasel Zaffil on ees pikk tööaeg. Reelika ja Margus Marrandi kahe lapsega peres on kaks haskit, kuid Zaffi pool aastat noorem tädi Faari on veelgi suurema energiaga. Nii pole temaga teraapiakoerte katsetele asja. «Alustame kõigepealt Zaffiga ja vaatame, kuidas minema hakkab. Kui on nõudlust, küll siis taotleme litsentsi ka Occhilupo Grigio Pininfarile ehk meile siis lihtsalt Faarile,» lausus ta.
Juhatajale meeldivad lapsed raamatukogus
Türi raamatukogu juhataja Astrid Karpender, miks tahtsite raamatukokku lugemiskoera?
Mulle meeldivad lapsed raamatukogus ning koera ja lapse koostöö. Veendusin selles ka eelmisel aastal, kui emakeelepäeval käis külas üks teine koer. Usun, et lapsed saavad palju abi ja kui nad õpivad just raamatukogus raamatuid lugema, siis tulevad nad siia edaspidigi.
Mulle meeldivad loomad ja olen nende teraapiavõimete kohta palju lugenud. Kui detsembris raamatukogu direktoriks hakates sain Reelika Marrandilt kirja, kus ta pakkus koostööd oma litsentsiga teraapiakoeraga, olin väga-väga rõõmus. Helistasin kohe ja hakkasime ajama, et ta saaks tulla võimalikult ruttu.
Mis selleks veel tarvis oli?
Lugemiskoera käimine raamatukogus eeldab lepingut nii teraapiakoerte ühingu, raamatukogu kui ka koeraomanikuga. Teraapiakoerte ühingu lepingu allkirjastame sel nädalal, nii et järgmisest saab hakata meie juures kasutama lugemiskoera ametlikult.
Keda lugemiskoera juurde ootate?
Koerale ette lugema ootame lapsi, kellel on lugemisega raskusi. Oma lapse peal panin tähele, et kui ta loeb valesti, siis kohe katkestan teda, segan vahele. Koer kuulab rahulikult, ei sega vahele, ei paranda ega riidle – see kasvatab lapses julgust esineda.
Teenus on mõeldud eelkõige algklassilastele, kes võiksid juba lugeda, aga kui see neil väga hästi välja ei tule ja nad veerivad, siis võiksid tulla koerale ettelugemisega julgust koguma.
Esimest tutvustavat päeva kavandame järgmisele laupäevale.
Mis seal juhtuma hakkab?
Siis ootame raamatukokku lapsi koos vanematega ja tulla on lubanud veel Maarja Tali teraapiakoerte ühingust. Võib-olla võtab ta kaasa mõne teisegi lugemiskoera. Tutvustame, näitame ja vastame lastevanemate küsimustele. Ootame ohtrat osavõttu.
Kui suur vajadus võib olla lugemiskoera järele?
Usun, et suur, ja loodan, et Reelika Marrandi eeskujul tekib koeri juurdegi. Koerapidajaid on mitu ja miks mitte käia lemmikuga läbi koolitus, et pakkuda lastele rõõmu. Ainuüksi Türi vallas on haruraamatukogusid, kus lapsed tahaksid lugemiskoerale ette lugeda.