Rohkem seostatud mõtlemist

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Metsa
Allan Metsa Foto: AFP / Scanpix

Sotsiaalsete, majanduslike, regionaalsete probleemide terviklik lahendamine loob eeldused ühiskonna arenguks.

Allan Metsa
majandusteadlane


Loometegevus ükskõik mis sfääris (õpetaja, arst, poliitik, majandusmees, õpilane) eeldab loovust. Uue probleemi püstitamiseks ja lahendamiseks peab inimene (poliitik, ettevõtja, pereliige) alati mõtlema selliselt, nagu ta varem pole seda teinud.


See tähendab, et argimõtlemisele peab lisanduma inspiratsioon ja protsessidevaheliste seoste tunnetus.
Eriti oluline on avastada protsesside varjatud seoseid, nende teaduslik läbimõtlemine. Eelnev tuleneb sellest, et kõik protsessid alluvad inimtahtest sõltuvate ja sõltumatute seoste toimele.
See võimaldab inimesel prognoosida ta enda tulevikku, ettevõtte, ühiskonna edasist arengut sõltuvalt valitud erialast, ettevõtte, ühiskonna arengu strateegiast, vahenditest ja nende täitmise viisidest.


Näiteid võib tuua
igast eluvallast
Eesti inimesed on teinud nii enda kui ka ühiskonna arenguks õigeid otsuseid ühiskonnas valitsevate seoste tundmaõppimise ja rakendamise kaudu.
Kuid kahjuks lubamatult palju on ka eksitud, sest pole tuntud või tahetud tunda ühiskonna arengu seoseid, rääkimata sügavuti seostesse tungimisest.
Toon mõne argise näite. Oluline küsimus on edasiõppijate otsused koolide ja kõrgkoolide ning erialade valikul.


Meie õpilased teevad kutsekoolidesse, kõrgkoolidesse astumisel küllalt palju mõtlemata otsuseid ja tahavad hiljem vahetada nii kooli kui ka eriala. Viimasel ajal on sellest ajalehtedes juttu olnud.
Viga peitub oluliselt selles, et õpilased pole vajalikul määral uurinud seoseid oma soovide, võimete, ühiskonna vajaduste, võimaluste vahel.
Tulemus on kaotatud aeg, purunenud eluunistused, stress, mis toob omakorda kaasa tervisehäireid, uimastite ja alkoholi tarbimise.


Nendele probleemidele tähelepanu pööramine võib anda positiivseid tulemusi. Oma kõrgkooli ja gümnaasiumi kogemustele toetudes tuleb kurbusega tunnistada, et küllalt oluline osa üliõpilastest, rääkimata gümnaasiumiõpilastest, ei oska analüüsida ühiskonnas valitsevaid seoseid ja nendest järeldusi teha.
Kui me seda kesk- ja kõrgkoolis rohkem õpetama ei hakka, maksab see meile valusasti kätte. Saame ju tulevased poliitikud, ametnikud, kes ei oska seoseid enda kui ka ühiskonna huvides tunnetada ja rakendada.


Arvan, et seda oleks tarvis käsitleda rohkem ka täiendusõppes, kursustel. Poliitikute, riigiametnike mitteküllaldane seoste tundmine või nende mittetahtlik arvestamine on toonud ja toob Eesti Vabariigile suurt kahju.
Ajakirjanduses on esitatud mõtteid, et ühe maakonna omavalitsustest võiks moodustada ühe omavalitsuse-valla, lisaks viie suurema linna omavalitsused.
On ka teisi variante, nagu kahetasandilised omavalitsused, suurem omavalitsuste arv, nende kujundamise põhimõtted.


Kahjuks puudub seni avalikustatud sügav analüüs, mis oleks kõige parem. Põhjalikult tuleks välja tuua iga variandi plussid ja miinused.
Või võtame arstiabi alarahastuse. Seda on põhjendatud rahanappusega. Ometi on vähendatud näiteks üksikisiku tulumaksu. Maksude alandamine toob kasu põhiliselt rikkamatele inimestele.
Osal rikkamatel on kättesaadav kindlasti ka tasuline või hoopis välismaine arstiabi. Eesti ühiskonnale  läheb tulevikus arstiabi alarahastus kalliks maksma, sest kaugelearenenud haiguste ravi on tihti kulukas, ravitulemused üldiselt viletsamad, väheneb terve ja elujõulise tööjõu osa.


Kõige selle tulemusel halvenevad ettevõtete, ameti- ja teadusasutuste töötulemused, lahkuvad tervishoiutöötajad eelkõige maakohtadest, mis omakorda halvendab seal arstiabi kättesaadavust. Tulemus on noorte, tihti ka vanemate inimeste lahkumine piirkonnast, kus arstiabi on halvasti kättesaadav.
Suuri probleeme on toonud ja toob kaasa õpetajate madal töötasu ja teised koolimured. Eriti kui sellega käivad kaasas ebasoodsad elutingimused, muidugi eelkõige ääremaadel.


Kuulasin kunagi ühe haridusteadlase loengut, ta väitis, et õpetajad, kes töötavad või lähevad maale tööle, on võrreldes teiste sealsete töötajatega suhteliselt hästi tasustatud.
Nägema peab kaugemale
Sellest tulenevalt olevat õpetajate palkade probleem eelkõige Tallinnas, kus keskmised palgad on tunduvalt kõrgemad.
Siin unustati, miks lahkuvad õpetajad maakoolidest või ei taha sinna tööle asuda. Põhjus on halvemad olmetingimused. Looduslähedus ja teised soodsad tegurid maal tihti neid ei asenda.


Iga maaõpetaja võrdleb samuti oma töötasu ja teisi tingimusi linnaõpetajaga või teiste erialatöötajate töötasudega ning kui seal on vabu huvitava ja tasuva töö kohti, asubki ta tööle seal. Või lahkub hoopis välismaale.
Siin ilmnevad lihtsad, kuid kõigile arusaadavad seosed. Võtame palkade probleemi. Tööle mittevastav palk, mida teatud erialade inimesed saavad, võib anda küll momendil kokkuhoidu, kuid toob kaasa eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumise kas suurematesse linnadesse, kus palk on suurem, või veelgi halvem, välismaale.


Hiljem, kui tööjõudu napib, võib see tuua hoopis suuremat kahju. Tulemus on ka süvenev tasakaalustamatus Eesti eri piirkondade vahel.
See omakorda on toonud ja toob kaasa inimeste rahulolematuse. Majandus- ja sotsiaalsfääri probleemide praegused lahendused võivad seega tuleviku seisukohalt olla halvad.
Hädaohumärgid paljudel aladel on juba nähtavad ja tunnetavad. Kahjuks ei oska või ei taha osa inimesi, kes on pandud neid analüüsima, ära hoidma või vähemalt leevendama ning vastutama, seda vajalikul määral näha.


Viimasel ajal on palju räägitud eelarvekärbete solidaarsusest. Kõik elanikkonnakihid peavad nagu ühtemoodi kannatama. Mis välja tuli?
Praegune kärpepakett mõjutab negatiivselt kõige rohkem väikese sissetulekuga perekondi ja pensionäre, vähem rikkaid.
Näiteks vähendati pensionitõusu, kuid samas on tõusnud paljudes piirkondades küttekulud, kallinenud arstirohud, elekter. Kõik see mõjutab tugevalt vaesemate elanike normaalset elu.
Väikese sissetulekuga inimestel on ju eluga toimetulekuks arvel iga sent. Kui 40 000-kroonise palgaga töötajal väheneb palk 4000 krooni jagu, siis see ei peaks eriti tema toimetulekut mõjutama.


Siinjuures ei tea, kas ikka kõigil kõrgepalgalistel vähenebki töötasu. Või kuidas on lood kõrgepalgaliste erasektorite töötajate palkadega?
Kas ka nemad ei peaks oma töötasust andma rohkem raha sotsiaalsfäärile? Nemad ja nende pereliikmed kasutavad samuti sotsiaalseid hüvesid (arstiabi, koolid).
Sotsiaalsfääri ülalpidamiseks on tarvis täiendavat raha. Võib-olla oleks õige tõsta tulemaksu või veelgi õigem viia sisse astmeline tulumaks. Võib-olla on vaja veel ka muid abinõusid? Kui palju tõsta makse?


Jällegi ilmnevad seosed, mis vajavad sügavuti uurimist. Kindlasti on tarvis igat probleemi kriitiliselt analüüsida ja seisukohti välja tuua, nendest paremaid lahendusi otsida.
Ainult nii on võimalik minna probleemidesse sügavuti ja perspektiivselt. Seoste tundmine, kriitiline analüüs võimaldavad kõrvale heita kõlbmatu ja võtta kasutusele kontrollile vastupidavad seisukohad.
Selleks peab iga indiviid, poliitik, ametiisik uurima teda huvitavaid nähtusi sügavalt ja mitmekülgselt, välja selgitama otsustava tähtsusega lülid. Seoseid on tegelikkuses lõpmata palju.


Selleks tuleb neid iga probleemi juures püüda rühmitada. On olemas pinnalisi ja sisemisi, olulisi ja ebaolulisi, püsivaid ja ebapüsivaid seoseid.
Ükskõik mis probleemi lahendamise juures, jääb kahjuks ka avastamata seoseid. See muudab otsuse, tegevuse loomulikult kas rohkem või vähem riskantseks.
Sotsiaalsete, majanduslike, regionaalsete probleemide terviklik, tulevikule suunatud lahendamine loob eeldused ühiskonna arenguks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles