Aasta sai kirju ja teguderohke

Põhjaka mõisa kokad Ott Tomik (vasakult), Joel Kannimäe ja Märt Metsallik.

FOTO: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit korraldavad aasta teo konkurssi juba kaheksandat korda.
   Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann võttis aasta kokku ühe sõnaga: kirju. See torkab silma ka konkursi «Aasta tegu 2010» nominente uurides. «Pole üht läbivat joont nagu eelmisel aastal, kui kümne nominendi seas oli koguni kaheksa ehitist. Kõik on huvitavad ja eriilmelised,» lausus ta.
   Võib-olla on just see põhjus, miks oli valikut teha nii keeruline. Lõpuks otsustati, et konkursile pääseb koguni kuraditosin nominenti.
   Et valida neist see kõige tegusam tegu, on otsustamisjärg järvalaste käes. Selleks tuleb küsitlustalongil eelistuse ette kasti teha rist. Iga valija tohib ära märkida vaid ühe teo, tema meelest kõige tähtsama. «Kahe või kolme valikuga sedelid kahjuks arvesse ei lähe,» kinnitas Tegelmann.
   Talong lõigake ajalehest välja ja tooge või saatke aadressil: Väike-Aia 5, 72711 Paide.
   Eelistusi võib lähedada ka e-posti aadressil arnika.tegelmann@jt.ee, hääletada saab ka Järva internetiportaalis www.jarva.ee ja Järvamaa raamatukogudes, kuhu lähiajal jõuavad hääletussedelid.
   Tegelmann selgitas, et anda saab vaid ühe hääle, lisada tuleb täisnimi ja aadress või telefoninumber. «Hääletajate vahel loosime välja kolm Järva Teataja kolme kuu tellimust,» lubas ta.
   Aega hääli anda on 18. jaanuarini. Aasta teo auhinna saaja selgub 21. jaanuaril kell 15 Paide spordihallis, mis võitis tiitli eelmisel aastal. (JT)

Mäo liiklussõlm

1. oktoobril avati Mäo liiklussõlm, mille ehitamine võttis aega kaks aastat ja läks maksma ligi 500 miljonit krooni. 79 protsenti sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Tallinna–Tartu maanteel rajati uuele trassile Mäost mööda 6,2kilomeetrine neljarealine ja eritasandiliste ristmikega esimese klassi maantee. Lisaks ehitati neli viadukti ja sild üle Vodja jõe ning kohalikke ja kergliikusteid.
Kuigi sageli venivad teetööd plaanitust pikemaks, sai Nordecon Infra Mäos lubatud tähtajaga hakkama.
Kerge see ehitajale siiski polnud, sest teetöid tuli teha nii maa peal kui maa all ja kevadise suurvee ajal isegi vee all.
Mäo ümbersõiduga on Tallinna ja Tartu vaheline tee 0,7 kilomeetrit ja sõiduaeg umbes poolteist minutit lühem.
Pärast uue tee avamist on Mäos asuvad teenindusasutused pahandanud, et ümbersõidu tõttu on nad suure osast senistest klientidest ilma jäänud.

Grossi kauplus
Järva-Jaanis
Kui Paidesse või Türile ehitatakse uus kauplus, siis kindlasti ei vääri see aasta teo tiitlit.
Küll väärib esiletõstmist Järva-Jaani ehitatud Grossi toidukauplus, sest tegemist on pikkade aastate järel esimese maapiirkonda ehitatud kauplusega.
Õnneks ei tule Järvamaal järgmise maakaupluse ehitamist enam nii kaua oodata, sest Järva tarbijate ühistu on Koerus maatüki juba ostnud ja järgmisel aastal peaks sinnagi uus kauplus kerkima.
Tore, et kaupmehed usuvad maaelu tulevikku ajal, kui riigiasutused üksnes lahkuvad maapiirkondadest suurematesse tõmbekeskustesse.
Koorejaama kohvik

Kohvik Koorejaam on ajaloohõnguline kohvik, mis avati 7. septembril Ambla vallas Reinevere külas. Eraomandis olev hoone (endine Reinevere meierei, ehitatud 1934) renoveeris ettevõtlik pere – kohviku asutajad on Merike Laansalu ja Mart Kont.
Kohvik on käesoleval ajahetkel üks külastatavaim (ainus) erasektoris asutatud kehakinnitusvõimalus Ambla valla koolides ja lasteaedades pakutava kõrval. Tähelepanu­vääriv on ettevõtmine ka ettevõtluse seisukohast: annab tööd oma perele ja kes teab, ehk tulevikus ka teistele kohalikele.

Järvamaa laulu-
ja tantsupidu
Sel aastal peeti Järvamaal laulu- ja tantsupidu, millesarnast pole üheski maakonnas varem peetud. Nimelt olid selle peo laulud ja tantsud järvalaste endi loodud. Loojaid oli üle paarikümne.
Isegi tekstid nende vahele ehk Järvamaa uuslegendid ehk lorad olid omad, kirjutanud peo stsenarist ja lavastaja Tiia Tamm.
(Kui arvestada, et «Eesti laulu» konkursi poolfinaali 20 kohale pääses viie järvalase looming, on Järvamaa tõepoolest loojate maakond!)

Laupa mõis
Tänavu sügisel lõppes Laupa mõisas kaks ja pool aastat kestnud remont, millele kulus 20 miljonit krooni. Selle raha eest tegi koolimajana tegutsev mõis läbi totaalse muutumise keldrist  katusealuseni välja.
Eelmise õppeaasta algul valmis keldrikorrus, kus on nüüd õpetajate ja õpilaste rõivistu, mida koolil varem polnud, ning avar võlvlagedega puhkeruum. Sealt tuli ligi 150 ruutmeetrit pinda juurde. Sügiseks said valmis ülejäänud ruumid. Osa klasse on nüüd avaramad, mõisa seintelt leiab rohkelt ja eriilmelisi ornamente, lisaks uue ilme saanud saalile on majas mõisatuba, kus sobib vastuvõtte ja väikseid kontserte korraldada.
17,3 miljonit krooniga toetas mõisa ennistustöid Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanism.

Põhjaka mõis
Juunis avas uksed üks Eesti omanäolisemaid söögikohti, Põhjaka mõis. Nii nagu aastaid tagasi oli mahajäetud mõis oma lummusesse haaranud kolm pealinnast tulnud noort kokapoissi, lummab see nüüd algupäraselt taastatuna kõiki heast toidust lugu pidavaid eestimaalasi ja nende väliskülalisi.
Umbes poolteist aastat tagasi kokapoiste kirja pandud unistus «Tallinnast Tartusse, Tartust Tallinna, Pärnust Rakvere poole ja Rakvere poolt Pärnu poole sõitjatel on sõiduplaanis edaspidi ka kindel peatus Järvamaal, et pisut einestada. Kui head toidud on teil seal Järvamaal!» on täide läinud: Järvamaale Põhjaka mõisa nende Napoleoni kooki, metssea- ja lambaliharoogasid nautima sõidetakse üle Eesti.
Konkursil «Järvamaa parimad turismiarendajad 2010» tunnustati Põhjaka mõisa aasta uustulnuka tiitliga. «Pole üleriiklikku väljaannet, mis poleks Põhjaka mõisast kirjutanud, mõisa kokad teevad süüa «Terevisioonis» – see koht on saanud väga palju tähelepanu ja kiitust, tahtsime nende tähelendu tunnustada,» ütles komisjoni esimees maavanem Tiina Oraste.
Äripäeva restoranide topis on Põhjaka mõis olnud suvest saadik esimese viie Eesti parema restorani seas.

«Vargamäe varjus»
Eestlastel pole ikka veel küllalt saanud Tammsaare romaanist «Tõde ja õigus». Kuigi Albu vallas «Tõe ja õiguse» mail Vargamäel on lavastatud mitut selle teose põhjal tehtud etendust, tõi tänavu lavale jõudnud «Vargamäe varjus» rehetare taas teatrisõpru täis.
Lavastust käis vaatamas 3000 inimest, seda mängiti rehetares 13 õhtul täismajale. Etendus pälvis teatrikriitikute elavat vastukaja. Mäng jätkub järgmisel suvel.
«Vargamäe varjus» lavastaja ja autor on Urmas Lennuk. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» I–III osa põhjal kirjutatud loos mängib Marit Ülle Lichtfeldt, Pearut Velvo Väli, Andrest Tarvo Sõmer ja Jussi Indrek Saar.

Pärdi pidunädalad
Kuu aega kestnud Arvo Pärdi 75. juubelile pühendatud üritused Tallinnas, Rakveres ja Paides lõpus suve tõid meieni kõrgkultuuri, millist siin pole ammu nähtud: ERSO Neeme Järvi juhatusel, Rahvusballeti solistid, kirikukontserdid, Eesti kunstitipud.
Publikuhuvi kõigi kontsertide vastu oli tohutu. Mis kõige tähtsam: ka Järvamaa kõige nooremad tegijad – lauljad, tantsijad ja kunstnikud – said võimaluse osaleda neil üritustel kõrvuti suurte artistidega.
Arvo Pärdil oli võimalus Paides endale ka näituselt «Kingitus Pärdile» kaks tööd valida. Leonhard Lapini teose «Kood 234» kõrval, mida Pärt heldinult rõõmupisaraks nimetas, jäi tema pilk pidama Albu koolitüdruku Ingeri Helena Kakko lepatriinulisel pildil, mis samuti tema koju rändas.

Suvekool «Hansenist Tammsaareni»
Juulis oli Albu vallas esimene rahvusvaheline suvekool «Hansenist Tammsaareni», kuhu pani end kirja üle 30 õpilase ja kümmekond õpetajat Ameerikast, Taanist, Lätist, Soomest ja Eestist.
Tegemist oli jätkuprojektiga VII võistulugemisele, millega 29. jaanuaril kultuuriminister avas Eesti lugemisaasta.
Suvekooli eesmärk on valmistada noori ette 2011. aasta A. H. Tammsaare loomingu võistulugemiseks.
Laagri käigus tutvusid väliseestlased eesti kultuuri Tammsaare elu ja loomingu kaudu ning arendasid oma lugemis- ja etlemisoskust. Samal ajal, kui õpilased said sõnakunsti töötubades koolitust näitlejatelt ja mentoritelt, koostasid õpetajad Tammsaare-ainelisi õppematerjale eesti keelt teise keelena õppivatele lastele.

Aivar Piirsalu 16. sajandist pärit hõbeaarde leid Öötla külas
Oktoobri lõpul kaevati Kareda vallas Öötla külas välja Liivi sõja aegne (ehk umbes poole tuhande aasta vanune) aare. Mõnekümne sentimeetri sügavusel peitus üheksa käelabasuurust ornamentidega rinnalehte, mida naised kandsid kaelas, viis krõlli, üksikuid helmeid ja ülekullatud hõberipatseid.
Aarde tegi arheoloogidele eriti väärtuslikuks asjaolu, et selle leidja, kohalik elanik Aivar Piirsalu käitus eeskujuliku kodanikuna: ta jättis aarde väljakaevamise spetsialistide hooleks ja teavitas neid sellest viivitamata. Leiukoht annab tihtilugu rohkemgi teavet kui aarde esemed, mis tähendab, et Piirsalu õige käitumine aitab meil paremini mõista Eesti ja sealhulgas Järvamaa ajalugu.

Järvamaa doonorite tunnustusüritus
Detsembri algul korraldas Paide linnavalitsus maakonna tublimatele doonoritele Paide raekojas vastuvõtu, kuhu oli kutsutud 120 inimest. Kokku on need inimesed teinud 3953 heategu ehk loovutanud nii palju doose oma verd.
Doonorite maakondlik tänuüritus on üsna eriline ettevõtmine Eestis. Verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp teadis nimetada veel vaid Narvat, kus on doonoritele pidulikum vastuvõtt.
Järgmisel aastal soovib Paide linn korraldada üle-eestilise tublimate doonorite tänuürituse.
Türi kultuurimaja avamine

Aprillis 50aastaseks saanud Türi kulturimaja ootas oma suurremonti kaua. Mai lõpus taasavatud maja löödi läikima nii seest kui väljast, juurde ehitati laopindu ja ruume majas tegutsevatele ringidele.
Selleks saadi Euroopa Liidu Euroopa regionaalarengu fondist 28,5 miljonit krooni, millele Türi vald lisas üle seitsme miljoni krooni.

Järvamaa aasta ema tunnustamine
Emadepäeval kuulutati Paide kultuurikeskuses esimest korda välja Järvamaa aasta ema. Tiitli pälvis 11 kandidaadi seast üheksa lapse ema Aile Pent.
Järvamaa aasta ema valimise mõtte käisid Järva ringkonna naiskodukaitsjad välja eelmise aasta lõpul põhjendusega, et Eesti aasta emaks pole ühtegi Järvamaa naist valitud, aga ka nemad väärivad tunnustust.
Nii maavanem kui ka naiskodukaitsjad loodavad, et Järvamaa aasta ema valimisest kujuneb ilus tava.

Tagasi üles