Ära naeruväärista koroonakartlikke

Foto: Erakogu

Eelmisel nädalal järsule tõusule pööranud koroonahaigete hulk sundis riiki kasutusele võtma drastilisi meetmeid. Kuigi WHO on välja kuulutanud pandeemia ja riigis on kehtestatud eriolukord, leidub ikka veel palju neid inimesi, kes peavad koroonat sama ohutuks kui tavaline nohu ega jälgi terviseameti antud soovitusi. Veel enam, paljud peavad vajalikuks koroonaviiruse pärast muretsejaid naeruvääristada.

Massiline vetsupaberi varumine ja toidu kokkuostmine tegi alguses kõigile palju nalja. Samas vaibus see paari päevaga ning praegu on poodides jälle üsna rahulik. Seega võib öelda, et ehk polnudki tegu tingimata paanikaga. Inimesed lihtsalt arvestasid võimalusega, et neil tuleb nüüd mõnda aega koduseinte vahel veeta ning seega on hea, kui kodus on varuks toitu ja esmaseid majapidamisvahendeid. On ju loogiline, et keegi ei taha haigeks jäädes kulutada oma jõuvarusid poest tualettpa­beri toomisele.

Lõppude lõpuks ei tohiks see olla kellegi asi, kui palju keegi makarone või tualettpaberit kokku ostab, seda enam, et alles talviste tormide aegu, kui mõnel poole elekter mitu päeva ära oli, andis riik inimestele soovituse kodus nädalasi varusid omada.

Massiline poodidesse tormamine jättis ehk tõesti veidi meeleheitliku mulje, samas oli selline käitumine väga inimlik. Keegi ei tea praegu täpselt, kui ohtlik koroonaviirus ikkagi on ja kui suureks Eestis haigestunute arv kerkib, kui kaua kestab eriolukord. Kui päevast päeva ei räägita kuskil mitte millestki muust kui koroonaviirusest ning aina kasvavast haigestunute arvust ja pandeemiast, läheb enamik inimesi endast välja.

Lisaärevust tekitab see, et infot on väga palju ja keegi ei näi täpselt teadvat, mis on tõde. Kõik positiivsed infokillud mattuvad uudiste alla, mis teatavad järjekordselt suurenenud haigestunute arvust, peatselt saabuvast tohutu suurest masust või sügisel meid ees ootavast veel suuremast koroonapuhangust.

Mõni juhib tähelepanu sellele, et ka tavalisse grippi on eri hooaegadel haigestunud kümneid tuhandeid inimesi ning paarisaja haigestunu pärast paanikat teha on asjatu. Näiteks 2017/2018. gripihooajal haigestus Eestis hinnanguliselt 55 000 – 60 000 inimest, kellest haiglaravi vajas ligi 2000 ja 94 inimest suri. Samas ei tea keegi praegu öelda, kas koroonaviirusse nakatunute arv võib jõuda samale tasemele või veel kõrgemale.

Samuti ei tea praegu keegi, kui surmavaks koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 Eestis osutub, sest see on riigiti erinev. Näiteks Lõuna-Koreas on eelmise pühapäeva seisuga suremuse protsent 0,6, aga Itaalias 6,8. Teadmatus ja info üleküllus on inimesed ärevile ajanud.

Paljud ei ole koroonahirmus ettevaatlikuks muutunud mitte nii väga enda kui oma eakate lähedaste pärast. Senised andmed kinnitavad üsna üheselt seda, et kui tööealised võivad end haiguse üleelamise suhtes pigem muretuna tunda, siis nagu ka tavalise gripi puhul, on eakad riskigrupp. Keegi ei taha ju, et hooletuse ja ükskõiksuse tõttu tema ema, isa või vanavanemad haiglasse satuksid.

Hirm koroonaviiruse ees on väga inimlik, olgu see siis põhjendatud ettevaatlikkus või asjatu paanika.