Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* 8. veebruaril Paide muusika- ja teatrimajas korraldataval tunnustusüritusel jagatakse välja Järvamaa omavalitsuste liidu ja kultuurikapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripreemiad. Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvib tänavu muusikaõpetaja ja koorijuht Tiiu Schüts. Järvamaa kultuuripärli preemia saab Järva Teataja fotograaf Dmitri Kotjuh. Järvamaa kultuurielu mitmekülgse rikastamise eest saab kultuuritegija preemia Arlet Palmiste.

* Uuest elurajoonist endise Paide lihakombinaadi platsil Mündi tänava ja Pärnu jõe vahelisel alal kirjutas Järva Teataja ka ligi 15 aastat tagasi. Juba siis leidis toonane linnapea Kersti Sarapuu, et elukohtade nappus Paides on tõsine probleem ja uusarendus aitaks muret leevendada. Kõne all oli koguni munitsipaalüürimajade ehitus. Ometi pole eluhooneid kruntidel siiani. Sel kevadel aga võib Mündi tee ääres näha reklaamtahvlit Jõekalda elurajooni kruntide pakkumisega. Piirkonna arendus, mis on vaikselt, aga visalt edenenud, on jõudmas punkti, kus kõik krundipiirid on mõõdetud ja viimanegi detailplaneeringu muudatus tehtud. Nimelt soovib arendaja, osaühing Bergstar, varem kavandatud kahest ridaelamust teha eramajad. Selleks algatatud detailplaneering on jõudnud eskiislahenduse järku ja ootab avalikku väljapanekut. «Nendeks on nõudlust rohkem,» põhjendas muutust ettevõtte juhatuse liige Leho Lugna.

* Kui vaadata üle-eestilist statistikat – eelmisel aastal oli 48 tule- ja 30 uppumissurma –, siis oleks Järvamaal justkui traagiliste õnnetuste sagedusega kõik hästi. Tegelikult pole midagi hästi, sest jälle on kaotatud inimelusid ning maakonna riskikodudes on oht tulekahju tekkeks kahjuks alaliselt üleval. Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Andra Väärtmaa sõnas, et Järva­maal oli möödunud aastal 72 tulekahju, neist 21 hoonetes ja neist omakorda kümme elamutes. «Nendest kümnest eluhoonest kolme puhul oli tehtud kodunõustamist,» sõnas ta.

* Eelmise aasta 21. novembril lõppenud neljandasse taotlusvooru laekus Eesti kultuurkapitalile 3890 taotlust, millega küsiti toetusteks ja stipendiumideks kokku 18,2 miljonit eurot. Taotlustest rahuldati 74,4 protsenti. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalid, toetusprogrammid ja maakondade ekspertgrupid jagasid taotluste alusel ja omal algatusel laiali 9,6 miljonit eurot. Järvamaale jagus toetusi alates 200 eurost kuni 5000 euroni. Suurima toetussumma pälvis SA Järvamaa maakonna laulu- ja tantsupeo «Hingesugulane» ette­valmistusteks.

* Rubiku kuubik on lego, Barbie ja Hot Wheelsi kõrval üks enim müüdud mänguasju maailmas. Enne arvutite ajastut on see vidin olnud peaaegu kõigis peredes. Kõik me oleme proovinud seda kokku panna, enamasti vist edutult. Või on juhtunud lõpuks nii, et nõukaaegsele kuubikule kleebitud värvilised latakad sai salamisi värvide kaupa õigeks tõsta. Paide Hillar Hanssoo põhikooli kuuenda klassi poiss Gregor Helbma (12) on hoopis teist masti lahendaja. Temal kulub kuubiku õigesti kokkupanekule ainult mõnikümmend sekundit.