P, 4.12.2022

Mais kaubavahetus kasvas

Järva Teataja
Mais kaubavahetus kasvas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaubasadam
Kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 265 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta maiga võrreldes 88 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et mais toimunud kaubavahetuse kasv oli laiapõhjaline – kasvu oli märgata pea kõigis kaubagruppides, eksport vähenes vaid elektriseadmete kaubagrupis. „Kaubavahetus peamistesse partnerriikidesse kasvas samuti, vaid Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega kaubavahetus kahanes. Venemaaga kaubavahetuse vähenemine on tingitud Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide järk-järgult jõustumisest. USAga on oluliselt vähenenud elektriseadmete eksport,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta maiga suurenes enim ehk 197 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 59 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 55 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu. Enim ehk 11 miljoni euro võrra vähenes elektriseadmete eksport.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. „Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat, vanametalli ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome, Rootsi ja Egiptusesse. Lätti suurenes enim elektrienergia, Rootsi ning Egiptusesse töödeldud mineraalkütuste eksport,“ lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 36%, kodumaiste kaupade väljavedu 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 72% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud mineraalkütuste, vanametalli ning puit ja puittoodete eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem ehk 128 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 91 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 52 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja vanametalli, Leedust mootorikütuseid.

Märksõnad
Tagasi üles