Päästeseaduse muudatustega soovitakse Päästeameti ülesannetesse kaasata enam vabatahtlikke

Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile päästeseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kavandatavad muudatused puudutavad uusi võimalusi tegutseda päästealal vabatahtlikuna, Päästeameti küttesüsteemide portaali andmete ja hädaabiteate tegija kontaktandmete kasutamist.

Suurimad ja põhimõttelisimad muudatused väljatöötamiskavatsuses puudutavad vabatahtlike kaasamist demineerimistööle. „Päästeametile on kavas anda õigus kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus võimalike kriiside ja muude ressursimahukate sündmuste lahendamiseks, sh võimaldada plaanilistel demineerimistöödel rohkem lõhkekehi kahjutuks teha, muutes seeläbi Eesti metsad ja põllud ohutumaks“ ütles siseminister Kristian Jaani.

Küttesüsteemi portaali puudutavate uuenduste eesmärk on aidata tõsta elanike turvalisust. Selleks soovitakse Päästeametile anda õigus kasutada küttesüsteemide portaalis olevate isikute kontaktandmeid, et saata neile erinevaid ohutust suurendavaid teavitusi näiteks läheneva küttesüsteemi puhastamise aja või õigusaktide muudatuste kohta. Lisaks on kavas avalikustada küttesüsteemi korrasolekut puudutavad andmed, et luua Eesti elanikele turvalisem elukeskkond. Sisseloginud kasutaja saab näha, kas antud aadressil asuvat küttesüsteemi võib kasutada või mitte. Muud andmed ei ole avalikud.

Häirekeskusele on kavas anda õigus kasutada hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmeid teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks. Selleks, et arendada teenuseid nii, et nad vastavad parimal moel abivajajate ootustele, on oluline kliendikeskne lähenemine. „Teenuseid pakkuvad asutused üldiselt mõõdavad oma klientide rahulolu teenusega. Kõige kindlam viis rahulolu teadasaamiseks on teenust tarbinud kliendi käest küsida, kuidas ta teenusega või teenuse korraldamisega rahule jäi. Tänane seadusandlus ei võimalda aga hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmeid sellisel eesmärgil kasutada,“ sõnas Jaani.

Päästeseaduse eelnõu on kavas valitsusele esitada 2022. aasta suvel ja planeeritav jõustumisaeg on 1. jaanuaril 2023. aastal.