Noor keskkonna­nõunik indiaanlase nahas

Sõbranna Sandra hinnangul on Mariliis siiras loodushuviline, kes on teinud oma südameasjaks seda rohelist palli, millel elame, kasvõi natukenegi paremaks paigaks muuta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Vau, uuskasutuskeskus!» mõtles Mariliis Hommik (24) seitse aastat tagasi ühte sellisesse sisse astudes. Järva-Jaanis keskkonnanõunikuna töötav Mariliis on sellest ajast agar taaskasutaja.

Toona polnud sääraseid asutusi igas linnas iga nurga peal nagu praegu. Tallinnas üks aga oli. Hiigelsuur, mäletab Mariliis. Mingi klikk tema sõnul siis ka ära käis. Ja algas uus ajaarvamine – armastus taaskasutuse vastu. Siiras vaimustus tõi eelmise aasta lõpus noore inimese Järva-Jaani keskkonnanõunikuks.

Põlise järvakana pole Mariliis Paidega sidet kaotanud rohkem kui kaheks kuuks, kui oli Tartus Eestimaa Looduse fondis praktikal. Tartu ülikooli Türi kolledži lõpetanuna mõned kuud tööd otsinud, leidis ta end eneselegi ootamatult Järva-Jaani vallast ja tunnistab, et sellega on tal ilmselt lihtsalt õnne olnud. Noored ei peaks kartma maakohtadesse tööle minekut, väiksel kohal on omad võlud. «Kui töö sobib, võin mina igal pool olla, ka Paide linnast veel väiksemas Järva-Jaani alevis. Tegelikult on see ka tuttav paik. Vanaema oli kunagi seal koolis õpetaja, kõik mäletavad mind veel sellest ajast. Tallinnas sellist asja ei kogeks,» ütles Mariliis.