Maapõuest tuli päevavalgele tükike ajalugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorf rääkis, et keldri kohal asetsenud maja nägi ilmselt välja samasugune nagu taamal paistev Roosna-Alliku mõisa kõrvalhoone.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

  • Kaarvõlviga kelder pärineb 17. sajandist
  • Öörid tõestavad, et inimtegevus oli alal ka enne mõisa ehitust

Viimastel nädalatel on Roosna-Alliku mõisa juures askeldanud kopad, et töömehed saaksid parki paigaldada välisvalgustuse ja rekonstrueerida küttesüsteemi. Muidu täiesti tavapärase töö käigus on välja tulnud mitmeid leide sajanditetagusest ajast, mis heidavad veidi valgust selle piirkonna ajaloole.

Mõõtmetelt suurim avastus tuli välja mõisahoone ja meierei vahelt, kus kopp parkla kohal maasse löödi. Maapõu peitis endas paekivist kaarvõlviga keldrit, mis pärineb muinsuskaitseameti hinnangul ilmselt 17. sajandist, mil ehitati ka mõis.

Keldri avastamise juures viibis pargivalgustustööde eest vastutav Hannes Soonsein, kes rääkis, et hästi säilinud kaarvõlvi alt oli näha tühja ruumi. «Parema tahtmise juures oleks ehk saanud sinna sissegi minna,» nentis ta.

Tagasi üles