Alati ei pea inimesi trahviga karistama, rääkida tuleb

Pole see E-piima Murakas: piirkonnapolitseinik Jaanus Murakas arvab, et ehk võiks tema nimekaim tõepoolest abipolitseiniku ametit proovida. Foto: Dmitri Kotjuh

«Eee ... ma ei teadnud, et Jaanus Murakas on abipolitseinikuks hakanud,» teatab hämmeldunult autojuht, kellele teda peatanud politseivormis mees end tutvustab. «Ei olegi, ma olen nimekaim,» tuleb vastuseks.

E-Piima juhatuse esimehega sama nime kandva Türi piirkonnapolitseiniku töös on selliseid dialooge ette tulnud rohkem kui kord. «Nimenalja on omajagu olnud jah, mõni jääb pikalt vaatama. Facebookis lisas mind ükskord sõbraks keegi tundmatu, ma uurisin kontot ja seostasin ära, et ma vist pole päris see, keda ta otsib. Ilmselt tahtis ikka selle teise Jaanusega tuttavaks saada. Kirjutasin talle ka, et ma pole see,» ütleb piirkonnapolitseinik Jaanus Murakas ja muigab.

Uue aasta neljandal päeval istub Murakas vallavalitsuse teisel korrusel asuvas kabinetis ja sotsiaalmeedias surfata tal nüüd aega pole. Printerist liuglevad välja paberid, mille konstaabel vasaku käega allkirjastab ja seejärel mustade kaante vahele sätib. «Asju ikka on juba kogunenud,» märgib ta. Tegemist näikse olevat tõepoolest, sest seinakalendrilgi pole aasta vahetunud ja punane ruuduke näitab endiselt eelmise aasta 30. detsembrit.