Alati ei pea inimesi trahviga karistama, rääkida tuleb

Pole see E-piima Murakas: piirkonnapolitseinik Jaanus Murakas arvab, et ehk võiks tema nimekaim tõepoolest abipolitseiniku ametit proovida. Foto: Dmitri Kotjuh

«Eee ... ma ei teadnud, et Jaanus Murakas on abipolitseinikuks hakanud,» teatab hämmeldunult autojuht, kellele teda peatanud politseivormis mees end tutvustab. «Ei olegi, ma olen nimekaim,» tuleb vastuseks.

E-Piima juhatuse esimehega sama nime kandva Türi piirkonnapolitseiniku töös on selliseid dialooge ette tulnud rohkem kui kord. «Nimenalja on omajagu olnud jah, mõni jääb pikalt vaatama. Facebookis lisas mind ükskord sõbraks keegi tundmatu, ma uurisin kontot ja seostasin ära, et ma vist pole päris see, keda ta otsib. Ilmselt tahtis ikka selle teise Jaanusega tuttavaks saada. Kirjutasin talle ka, et ma pole see,» ütleb piirkonnapolitseinik Jaanus Murakas ja muigab.

Uue aasta neljandal päeval istub Murakas vallavalitsuse teisel korrusel asuvas kabinetis ja sotsiaalmeedias surfata tal nüüd aega pole. Printerist liuglevad välja paberid, mille konstaabel vasaku käega allkirjastab ja seejärel mustade kaante vahele sätib. «Asju ikka on juba kogunenud,» märgib ta. Tegemist näikse olevat tõepoolest, sest seinakalendrilgi pole aasta vahetunud ja punane ruuduke näitab endiselt eelmise aasta 30. detsembrit.

Murakas on selles kabinetis olnud kuu ja mõne päeva peale, ent Järvamaa teedel on Rakverest pärit mees liikluspolitseinikuna patrullinud juba maist alates. «Nagu need sündmused siin läksid, selgus millalgi, et Türile on vaja hakata otsima uut piirkonnapolitseinikku,» ütleb ta.

Sündmuste all peab ta silmas oma eelkäija Alo Allemanni ootamatut lahkumist. «Kolleegid Paides arvasid, et mina peaksin nende «suurte saabaste» sisse sobima küll. Ise naersin, et no ju nad minust lahti saada tahavad, eks ma siis lähen,» ütleb ta.

Alo Allemanni Murakas tundis, ent põgusalt. Nende vähestegi tööasjus kokkupuudete põhjal võib ta öelda, et tegemist oli väga positiivse, abivalmis ja koostööalti mehega, kellele jagus kiidusõnu nii kolleegidel kui ka vallakodanikel. «Saan täitsa aru, miks öeldakse, et väga suured saapad. Hea on näha, et inimestele on politseinik läinud südamesse. Tihti seda ei juhtu,» lausub Murakas.

Virumaa pealinnas sündinud ja kasvanud Jaanus Murakal oli maast madalast sama unistus, mis on olnud poistel enne teda ja kindlasti ka kõikidel tulevastel põnnidel: väike Jaanus tahtis suureks saades töötada politseinikuna.

Kui nii mõnegi unistaja plaanid ja sihid võtavad elu jooksul teise pöörde, jäi tema endale kindlaks. Politseikoolist sai lõputunnistuse 2010. aastal ja suunati tööle Ida prefektuuri. «Pakuti varianti hakata Kunda piirkonnapolitseinikuks. Mõtlesin, miks mitte – Kunda on mu kodu lähedal, ja võtsin koha vastu,» meenutab ta. «Kuidagi tundsin ka siis, et piirkonnapolitseiniku töö meeldib rohkem kui patrullpolitseiniku oma ja noh kriminaalpolitsei tarvis olin siis veel liiga roheline. Et olin noor ja hakkamist täis, jäi mingil hetkel Kundagi väikeseks. Mõtlesin, et tahaks ikka action`it ka, kuni veel noor olen ja peret pole.»

Action`it ehk põnevust läks Murakas otsima Tallinna, kus hakkas Nõmme piirkonnapolitseinikuks. See oli aeg, kui piirkonnapolitseinike ülesannete hulka kuulusid kohustuslikud patrullkäigud, ka öösiti. Nii et noor hakkaja mees sai öistes patrullides omajagu sedasama ihaldatud action`it näha.

Neli aastat Nõmmel heakorra ja turvalisuse eest vastutanud Murakal tekkis ühtäkki plaan, et tahab politseitööst puhata, ning ta läks maksu- ja tolliameti palgale. «Olin liikuvkontrollitalituses, tegelesime salasuitsu ja salaalkoholi tuvastamisega. Ühel hetkel tundsin, et politseitöö on ikka õigem teema. Lapsest saadik ju sellest unistanud. Tulin Tallinna, seekord Kesklinna politseijaoskonda patrullpolitseinikuks. Seal nägi kõike: Kopli piirkond, vanalinna piirkond, seal ikka juhtus.»

Kui aastaid varem oli personaliosakonnas Murakale, kes avaldas soovi patrulligrupiga liituda, öeldud, et see pole päris tema rida, ta sobivat piirkonnapolitseinikuks rohkem, siis ta seda esiti uskuda ei tahtnud. Ent veidi hiljem pidi siiski tunnistama, et personalispetsialistil oli õigus. «Kui patrullile tehakse väljakutse, läheme kohale, hindame olukorra ja edasisega tegelevad juba menetlejad. Tuleb uus väljakutse ja patrull läheb edasi, rohkemaks pole aega. Aga minu puhul on see, et võin kohapeale inimestega rääkima jäädagi. Olen selline lobiseja, tean ise ka. Kolleegid naersid, et vahepeal tuleb uus kutse peale, aga Murakas ikka veel räägib.»

Patrullpolitseinik Murakas ei lobisenud mitte lobisemise pärast, vaid seetõttu, et tahtis iga juhtumi kohta teada rohkem, kui patrullpolitseiniku aeg seda võimaldanuks. Aga tempo surus takka – uus väljakutse juba ootas.

Sestap jõudis Murakas selgusele, et inimestega rääkimist võimaldas just piirkonnapolitseiniku koht rohkem. Seega tuli personalispetsialistile ja tema inimesetundmisele au anda. Et uus töökoht sattus olema Järvamaal, selle põhjuse ütleb Murakas otsesõnu välja: naised.

Tegelikult siiski üks naine. «Tallinnast leidsin teisepoole, tema on Paide kandist pärit, tahtis kogu aeg Paidesse tulla ja ühel hetkel avaneski võimalus mõlema tarvis,» selgitab ta.

Tallinnast, mille sildiga enamikule pealinlastele tsivilisatsiooni piir läbi saab, kusagile Kesk-Eestisse suunamine võib võrduda asumisele saatmisega. Jaanus Murakas seda ei arva ja suurlinnatuledest puudust pigem ei tunne. «Väiksemas kohas on just parem inimesteni jõuda. Olen aru saanud, et alati ei pea inimesi karistama neile trahvi tehes. Kuigi seda peab samuti tegema. Tihti on aastaid kestnud probleemid tekkinud just seetõttu, et keegi ei kuula inimesi, ei räägi nendega, seega ka ei jõua põhjusteni, miks üks või teine tüli alguse sai,» arutleb ta. «Siis ongi nii, et kui patrull tuleb kohale, on nende ülesanne probleem kohapeal kiiresti lahendada. Nende ülesanne pole uurida, mis on probleemi tagamaa, kui suur on jäämäe vee alla jääv osa. Selleks ongi piirkonnapolitseinik, kes läheb ja hakkab probleemi arutama ja siis tuleb lõpuks jutust välja, et aasta siis oli kuuskümmend viis.»

Murakas ei eita, et politseinikuamet on riskirohke. «Oleme sel teemal elukaaslasega rääkinud ja loomulikult ta muretseb. Mure oli suurem siis, kui Tallinnas patrullis olin. Kui vanalinna oli öö jooksul üle kümne väljakutse ja juba kiirabiautot pudelitega loobiti – see ei ole normaalne. Ohtlikke olukordi tuleb ikka väga palju ette, aga õnneks on aastatega meie turvataktika paremaks muutunud.»

See ei tähenda, et Järvamaal olukord muretu oleks. «Kõige hullem on see, kui tekib rutiin. Lähed järjekordset peretüli lahutama ja mõtled, mis seal ikka, tühiasi. Iial ei tea, millal võivad kuskil relvad mängu tulla. On väga tähtis, kui sul on paariline, kelle peale loota ja kes saab ka sinu peale loota,» lausub ta.

Hobidest rääkides selgub, et vastne piirkonnapolitseinik Jaanus Murakas on üsna kibe jalg maastikurattasõidus ja aastate tagant on nii mõnigi tubli tulemus ette näidata. Praegu ta enam diplomeid ja karikaid taga ei aja, küll ei pea paljuks koos sõpruskonnaga suviti (nii palju kui seda on) Eestimaale risti-põiki tiir peale teha. Ikka mitu päeva jutti.

Laulumees on Murakas samuti: noorena kuulus Virumaa poistekoori ja Tallinna-aastatel kõlas tema tenor politseikooris Akord. «Praegu laulan ainult duši all või autoroolis,» ütleb ta naerdes.

Kui ise ei laula, laulavad tema eest teised. Näiteks kuulub tema muusikaeelistuste hulka Metallica ja Rammstein, aga teinekord kostavad automakist hoopis vihased eestikeelsed räpiriimid. «Ega ma neid kõige ropumaid lugusid väga kuulata taha, aga mulle meeldivad mõttega lood. Saan siis kaasa mõelda. Näiteks Beebilõust, kes laulab oma elust, kuidas ta on seadusega pahuksisse sattunud. Kohati on täitsa huvitav. Kuuleb meie töö nii-öelda teist poolt ka,» lausub ta.

Jaanus Murakas

Sündinud 1. veebruaril 1989.

Haridus:

1996–2008 Rakvere gümnaasium.

2008–2010 Paikuse politseikool.

2011–2015 Tallinna majanduskool (õigusteenistuse eriala).

2015 – Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž (liiklusohutuse eriala).

Töö:

2010 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Kunda piirkonnapolitseinik.

2010–2013 Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna Nõmme piirkonnapolitseinik.

2014-2015 maksu- ja tolliameti liikuvkontrollitalitus.

2015-2016 Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik.

2016 – Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna liikluspolitseinik. Alates 1. detsembrist Türi ja Imavere valla piirkonnapolitseinik.

Hobid:

jõusaal, suusatamine, võrkpall, jalgrattasõit.