Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2012/11/02/1407998t1h270b.jpg)
Avaneva elektrituruga kallinevad kodukulud panevad elektrit säästma ja teisi lahendusi otsima. Näiteks püüda väljalt tuul ja suunata see valguseks laelambis või sooja vett keetma.
Rassi küla elanik Aare Kink on inseneriharidusega ja huvitub tehnikast. Kuigi tema taluni ulatub ka elektriliin, otsib ta järjekindlalt alternatiivseid võimalusi elektrienergia saamiseks.
Kevadel pani Kink püsti väikse tuuliku. Muud elektritarvet peale ajutise õuevalguse see ei kata, sest metsade vahel napib tuult. «Eks ta rohkem mutihirmutaja ole,» ütleb ta muheldes.
Kink märgib, et rohkem katsetuseks ta tuuliku üles panigi. Tuulik on viiemeetrise puitposti otsas, labad on samuti puidust, kuid selle laiendid on plastist, et oleks kergemad.
Meie sealviibimise ajal õnnestus tuuliku labasid ka pöörlemas ja tuule suuna järgi isegi asendit vahetamas näha.
Alternatiivseid energialahendusi pakub ka kümmekond ettevõtet, kuid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen tunnistab, et ettevõtete teenuste kvaliteet on seinast seina. «Et väiketuulik ole veel kaup, mille võtad pakendist välja ja paned nii-öelda stepslisse, on väga oluline leida usaldusväärne ja kompetentne partner, kes tõesti suudab energialahenduse ellu viia ning hiljem seda ka hooldada,» selgitab ta.
Asukoht
Tuuliki Kasonen rõhutab, et metsa sisse pole tuulikut mõtet panna, sest kõik looduslikud ja ka tehisobjektid takistavad tuule sujuvat voolamist, vähendades kiirust ja tekitades õhukeeriseid ehk turbulentse.
Tehisobjektide hulka kuulub ka maja. Kasoneni ütlust mööda väheneb sellistes oludes tuuliku toodang oluliselt ja turbulents lühendab ka tuuliku osiste eluaega.
Koerus väiketuulikuid tootva AS Konesko tuulegeneraatorite projektijuht Indrek Gregor soovitab tuuliku parima asukoha väljaselgitamiseks teha pisut eeltööd.
Näiteks leida vastused küsimustele, millisest suunast puhub tuul valdavalt, kui suur on tuule keskmine kiirus, kas selles suunas on mingeid kõrgeid objekte, nagu puud, hooned.
Ka Gregori hinnangul on otstarbekas siduda tuulikut ühe kindla majapidamisega. «Teoreetiliselt on võimalik kasutada tuulikut ka mitme majapidamise peale, kuid seda Off-Grid lahenduse (võrguühenduseta – toim) puhul, kus energia salvestatakse akudesse ja sealt tarbitakse ühiselt,» selgitab ta. «On-Grid lahenduse (võrguühendusega – toim) puhul on seda tehniliselt ja kooskõlastuste poolest äärmiselt raske teoks teha,» selgitab Gregor.
Seadmed
Üldjuhul peaksid kodutuulikutel olema kõik seadmed hinna sees, teab Kasonen öelda. Eriti kui tegemist on võrguühenduslahendusega ehk kui tuulik integreeritakse inverteri abil majapidamises olevasse elektrivõrku.
Kui tuulik elektrit genereerib, kasutatakse seda esmalt oma tarbeks. Juhul kui tuuliku toodang on majapidamises tarbitavast suurem, liigub ülejääk läbi kahes suunas mõõtva elektriarvesti võrgu.
Inverterit on vaja ka selleks, et generaatori abil töötaks pesumasin ja teised kodused elektriseadmed. Võrguühenduseta ehk akudega lahenduse puhul akud, laadur ja inverter.
Maksumus
Kasoneni väitel sobib kodumajapidamisse tuulik 5–10kW võimsusega. Samas soovitab ta enne otsustamist jälgida, mida hind sisaldab. Tuulikute hinnaklass jääb tema teada vahemikku 1500 kuni 55 000 eurot.
Keskpärane 10kW lahendus koos paigalduse ja korrektse dokumentatsiooniga maksab Kasoneni andmeil kuni 42 000 eurot.
AS Konesko 10kW tuulegeneraatori maksumus koos masti, vundamendi ja paigaldusega maksab 35 000 – 37 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Indrek Gregori ütlust mööda sisaldub generaatori müügihinnas ka 1000–1500-eurone paigaldustasu.
«Võrguinverter maksumusega ligi 5400 eurot on samuti tuuliku hinna sees,» täpsustas ta.
10kW generaatorisüsteemi akudega lahenduse puhul ulatub Gregori teada akude hind koos laaduri ja inverteriga umbes 25 000 euroni.
Hooldus ja varuosad
Tuleb välja, et suuri hoolduskulusid ka järgmise kahe kümnendi jooksul tuulegeneraatorile ette nähtud polegi. Nii vähemalt kinnitab AS Konesko tuulegeneraatorite projektijuht Indrek Gregor.
Ta nimetab tuulikuid isegi suhteliselt hooldusvabadeks seadmeteks, millele on tarvis kord aastas teha visuaalne vaatlus. Ka ei oska Gregor praegu hinnata varuosade maksumust ega kulu. Ilmselt sel põhjusel, et Eestis pole nii pikalt väiketuulikuid olnud.
Tootlikkus
On selge, et tuulik toodab elektrit ainult siis, kui on tuult. Paraku ei tähenda tormituuled suuremat tootlikkust, vaid nii nagu vanasti seoti veskitel suure tuulega labad kinni, võib tormituul lõhkuda ka tuuliku labasid.
Seda, kui palju tuulik jõuab aasta jooksul suurimast võimalikust toodangust elektrit genereerida, nimetatakse kasuteguriks.
Tuuliki Kasonen toob näiteks, et suurte tuulikute puhul võib see Eestis ulatuda 30 protsendini, kuid väiketuulikute puhul tuleb rääkida pigem 20protsendisest kasutegurist. «See eeldab aasta keskmist tuuletugevust 4–6 m/s,» lisab ta.
10kW tuuliku suurim tootlikkus võib Gregori ütlust mööda ulatuda 87 600 kilovatt-tunnini aastas. «Kui aga keskmine tuulekiirus aastas on 4 m/s, on tootlikkus vaid 4380 kW/h aastas, aga 7 m/s keskmise tuulekiiruse juures juba 26 280 kW/h aastas,» täpsustab ta.
Kasonen tuletab meelde koolifüüsika peatükki, mis selgitab, et tuule kineetilise energia võimsus kasvab tuule kiiruse kuubiga.
Gregor täiendab siiski, et võimsuse sõltuvus tuulekiirusest pole lineaarne. «Kui 10kW võimsust tuleb tuulekiirusel 10m/s, siis 5kW ei tule 5m/s tuulekiirusel,» sõnab ta.
Tasuvus
Tuuleenergia klaster tellis eelmisel aastal uuringu, mis pidi välja selgitama tuulikute tasuvuse. ÅF-Estivo tööst selgub, et 5kW võimsusega elektrituulikute paigaldamine osutub 70protsendise toetusega majanduslikult tasuvaks kaheksa aasta ning 10kW tuulik seitsme aastaga.
Erand on siinjuures kohad, kus elektriliine pole. «Nendes kohtades tasub väiketuulikuga loodud autonoomne energialahendus end ära juba esimesest sisselülitamisest,» ütleb Kasonen.
Aeg, mille jooksul tuulik end majanduslikult ära tasub, sõltub kolmest tegurist: aasta keskmisest tuulekiirusest, toetustest ja majapidamises tarbitud energiakogusest.
Indrek Gregor toob näiteks, et kui tuuliku toodetud energia ise ära tarbida, võib elektri hinnaks arvestada võrgust energia ostmise hinna.
Tasuvusaeg sõltub sellestki, kas soetamiseks on (olnud) võimalik saada Kredexi toetust, mis kattis 70% maksumusest.
Indrek Gregori arvutustest selgub, et elektri hinna võimalikku tõusu arvestamata on võimalik, et toetuse abil tuuliku ost tasub end ära juba nelja aasta ja kümne kuuga.
Mõju ümbritsevale
Indrek Gregor ja Tuuliki Kasonen kinnitavad, et ei linnud ega loomad tuulikut ei ohusta ja ka vastupidi. Tõsi on, et ka kõige kvaliteetsem väiketuulik teeb häält ja tuuliku paigaldamisel tuleb lähtuda müra nõuetest. «Väga üldistatult võib mõistlikuks paigalduskohaks pidada 150 meetri raadiuses lagedat välja,» märgib Kasonen.
Kredexi toetus
Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste andis teada, et Kredexi tänavu pakutud 70protsendine taastuvenergia väikeseadmete toetusprogramm täitus poolteisekordselt ning toetust sai 11 taotlejat kogusummas 315 968,34 eurot.
Järvamaalt tuuliku paigaldamiseks toetuse saajaid polnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab kõige tõenäolisemaks, et lisaraha meetmele leitakse CO2 müügist saadud tulust, sellisel juhul saaks meetme taasavada juba järgmisel aastal.
Mais Äripäevale antud intervjuus nägi Parts teise võimalusena kasutada Euroopa Liidu tõukefonde, kuid seda saaks teha alles uuest perioodist, mis algab 2014. aastal.
Väiketuulik
• Generaatorite ametlikku klassifikatsiooni Eestis ei ole.
• Kodumajapidamisse sobiva tuuliku mastid on üldjuhul 6–18 meetrit, vaid erandjuhtumeil kuni 36 meetrit kõrged.
• Suurima energiakoguse, mida on võimalik tuulest saada, määrab Betzi seadus, teoreetiline maksimum on 59,3%. Põhjus: kui ammutada tuulest kogu energia, jääb tuulegeneraator seisma ja tööd ei tee.
• Elektrivõrguta piirkonnas on ajakohasem akulahendus, mille korral on toodetud elektrienergia kvaliteet võrgulahendusega võrdväärne, isegi parem.
Allikas: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Tasuvuse arvutus
Tuuliku maksumus (sh käbemaks) 42 000 eurot
Kredexi toetus 70% 30 000 eurot
Omarahastus 12 000 eurot
Kui aasta keskmine tuulekiirus on 6 m/s, on tuuliku võimsus ligi 2 kW ehk 17 520 kWh/aastas ( 2 × 24 × 365).
Kui see energia ise ära tarbida, võttes aluseks vabaturul kehtima hakkava elektrienergia hinna koos võrgutasude ja maksudega, mis on ligi 14 senti/kWh, saame aastaseks makseks 17520 × 0,14 = 2452,8 eurot aastas.
Seega oleks omarahastus 12 000 eurot tasa juba 4,9 aastaga.
Selgitus:
5 aastat = 60 kuud
4,9 aastat = 58 kuud ehk 4 aastat ja 10 kuud
Allikas: AS Konesko