Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sul on tükike metsamaad, kus puud raieküpseks saanud, aga sa ise ei tea metsamajandusest midagi, kuigi oled koduhoovis paar puud kütteks langetanud, tasub appi võtta asjatundjad, kes korraldavad sinu eest kõik ära nii, et see on tulukas ja seaduspärane.
Miila küla kandis käis möödunud neljapäeval vilgas töö, kuigi OÜst Altpere Puit oli töötegijaid vaid kaks – üks mees võttis masinaga puid maha (harvesteri operaator), teine tõstis käru peale ja viis tee äärde (forvarderi ehk kokkuveotraktori operaator).
Hea tehnikaga käib töö kiiresti, suure puu mahavõtmiseks, okstest puhastamiseks ja vajaliku pikkusega saagimiseks kulub vähem kui viis minutit, paari hektari suuruse metsatüki lageraieks läheb neli-viis päeva.
Käsil ongi ühe naisterahva metsatükk, kes esialgu soovis vaid metsasihil olevate rööbaste silumist, sest kunagi oli tee koledaks sõidetud, kuid leidis, et peaks laskma ka oma metsa korda teha.
Artiston OÜ metsaspetsialist Taavi Saar ütleb siinkohal, et paljudel inimestel on endiselt kartus saada lageraie tellimisel petta, kuid olukord on kõvasti paranenud. «Eks kindlasti on niinimetatud isehakanud metsamehi, aga olemas on eelnevad võimalused kontrollida, kelle sa oma metsa lased,» selgitab ta.
Kui metsaomanikul puuduvad oskused ja teadmised, on mõistlikum lasta lageraie teha asjatundjatel, kes seda tööd iga päev teevad. «Nemad väärindavad inimese metsa õigesti ja nii saab ka kõige rohkem raha,» selgitab Saar. «Kui iseseisvalt metsa teha, võib juhtuda, et inimene saeb vale pikkuse ja kvaliteediga palgid ehk ei oska puu väärtust õigesti hinnata ning lõppkokkuvõttes kaotab rohkem raha.»
Talv ongi metsa tegemiseks parim aeg, seetõttu ka kiireim aeg, ja maapind saab siis kõige vähem kahjustada. Kuigi neid töid tehakse suvelgi.
Et maapinda vähem kahjustada, pannakse pehmemates metsades teele puuoksad, mille peal traktorid sõidavad. Kõvemal metsamaal kogutakse oksad hunnikutesse ning veetakse välja hakkpuidu tegemiseks. Rakvereski pandi möödunud nädalal nurgakivi koostootmisjaamale, mis hakkab toasooja tootma hakkpuidust.
Kevadine aeg on parim metsa istutada, seega metsanduses käib hoogne töö aasta ringi. Istutatud mets kasvab suureks 70-80 aastaga, nii et üks inimene elu jooksul ühte metsa mitu korda maha võtta ei saa.
Metsaseaduses on kirjas täpsed kriteeriumid, millal võib metsas lageraiet teha. «Meie lõikame teiste töö vilju ja teised lõikavad kunagi siis meie töö vilju,» lausub Saar ja lisab, et see on südamega inimeste töö.
Kui omanik tellib ettevõttelt lageraie või hooldusraie, ei pea ta ise millegi pärast muretsema. Nii masinad, tööjõud, vedu kui ka müük korraldatakse tema eest ära.
Artiston OÜ müüb puud edasi saekaatritele, küttepuu kokkuostjatele ja ka neile, kes paberipuud varuvad, seda nii Eestisse kui välismaale.
Et igale poole saaks sobiv puu, teeb tähtsa otsuse puu mahavõtja juba metsas. Näiteks paneb ta peenemad ühte hunnikusse – neist tehakse poste, aga palgid teise, paberipuu sootuks eraldi, et vedaja aru saaks, kuidas puud õigetesse hunnikutesse viia.
Üleüldse on metsategu üsna peen teadus, masina kabiin näeb oma hulga nuppudega välja nagu juhtimiskeskus. Juhile on abiks suur ekraan, mis ütleb täpselt, milline on puu läbimõõt ja pikkus. Seetõttu ei olegi probleem suur puu mõne minutiga sobivateks juppideks lasta.
Pärast lageraiet on omanikul metsaseaduse kohaselt kohustus kahe aasta jooksul teatud toiminguid teha, et viie aasta pärast mets uuenenud oleks.
Nii on võimalik uus mets istutada või külvata, künda maapind üles ehk mineraliseerida, jätta piisavalt seemnepuid. «Enamikus Virumaa metsades on kõige kindlam viis metsa istutamine, kuna pind on viljakas ja võsa kasv nii äge, et külv ei anna tulemust,» selgitab Saar.
Seemnepuud valib üldiselt välja masinamees, peamine on jälgida, et puu oleks sirge ja ilusa võraga. «Genofond on oluline – kui jätame kõverikud, tulevad ka järgmised sellised,» põhjendab Saar.
Eestis on palju ka sellist metsa, mis on ise kasvanud. Nii toobki Saar näite metsast, mis käsiloleva metsatüki kõrval sirgub. Kui piisavalt noores eas lepp, paju ja teised vähem väärtuslikud puuliigid välja lõigata, kasvab samuti üsna arvestatav mets.
Kui aga okaspuud tahta, on Saare hinnangul kindlam metsa istutada. Männiga on veidi keerulisem, sest põder kipub seda sööma. Seega on kuusk kindlam valik.
Nii soovitabki Saar igal juhul oma metsaga järjepidevalt tegeleda, seda tuleb hoida, aga ka õigesti raiuda. «Metsamajandus on üks osa meie elust ja kui metsa mõistlikult ning õigesti majandada, peaks kõik rahul olema,» ütleb ta.