Ellujäämisõpetus: kuidas jääda kergliiklusteedel terveks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paide-V
Paide-V Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Oleks patt nuriseda selle üle, et Paide ja Türi ümbruses napib tervisespordiks sobilikke kergliiklusteid. Linnad on teedega ühendatud, on valgustus, lõiguti pingid ja prügikastid. Kõige tähtsam on aga teada nippe, kuidas kergliiklusteel kulgemisest kujuneks parim elamus.

Mida ilusamaks ilm läheb, seda suurem hulk inimesi avastab endale kergliiklusteed. Pole tähtis, kas fännad rattasõitu, rulluisutamist, jooksu, jalutamist, kepikõndi, koera või titekäruga liikumist – seal saab teha seda kõike.

Küll teeb endiselt meele mõruks üks mure: kergliiklusteedel liiklejad ei oska ikka veel üksteisega arvestada. Ei mõelda, et selja tagant võib tulla kordades kiiremini liikuv inimene. Et kui te talle möödumiseks üht sõidusuunda vabaks ei jäta, on ohuolukorrad kerged tekkima. Kiiresti liikujad aga ei hoiata oma tulekust ette ei hääle ei rattakellaga.

Tagasi üles