Elutruudel maalidel võib märgata sõnnikuhunnikus usse

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Rein Berlokko selgitab oma näituse avamisel, et on püüdnud piltidele jäädvustada võimalikult erilisi hooneid erinevatest eluvaldkondadest, et teda ei süüdistataks ühekülgsuses.

Esmaspäeval Paide muusika- ja teatrimaja teise korruse koridorides avatud hobikunstnik Rein Berlokko näituse «Ajahammas» maalid üllatavad vaatajat erakordse detailitäpsusega.

Raplamaalt pärit kunstnik eksponeerib Paides 34 maali, millel on kujutatud Raplamaa, Pärnumaa, Harjumaa ja Järvamaa ajahambast puretud kultuuriloolisi hooneid, mida ta on püüdnud leida eri valdkondadest.

Maalidelt leiab tavalisi talumajapidamisi, küüne, viinavabrikuid, mõisaid, veskeid, tehaseid ja muid ajaloolisi hooneid.

Järvamaalt on Berlokko pildile jäädvustanud 1996. aasta vaate Lubergi jahu- ja saeveskile Kolus. Praeguseks on see hoone täielikult hävinud. Kärus maalis ta aga alles kolme aasta eest Lungu vesiveskit, mida ei õnnestunud samuti halvimast säästa.

Rapla keskraamatukogu kunstniku-restauraatori Vahur Abramsoni selgitust mööda saavutab kunstnik ülima detailitäpsuse oma maalides sündmuskoha korduval külastusel, mille põhjal valmib visand. «Ta pildistab hoonet ja selle ümbrust ning joonistab visandi paberile,» täpsustas ta.

Seetõttu ongi saanud võimalikuks, et näiteks 1992. aastal visandatud hoone on maaliks saanud alles 20 aastat hiljem.

Abramson rõhutas, et Berlokko tööde vaatamisel tuleb keskenduda ülimale detailitäpsusele, mis sel ajahetkel on olnud. «Kui hoone juures oli sel hetkel sõnnikuhunnik, siis on see ka pildil ning isegi selles roomavaid ussikesi on võimalik silmaga eristada,» lausus ta.

Abramson lisas, et erilise osavusega on Berlokko üles tähendanud iga nüansi, mis annab aimu hoone nukrast saatusest. «Piltidelt on tõepoolest näha, kuidas küünikatus on kohe-kohe sisse kukkumas, majakatus on sammaldunud ja kõduga kaetud, veskivärav on eest kukkunud ja kivisein mureneb tükkhaaval,» tõi ta näiteid.

Kõige selle juures väärib märkimist, et tegemist pole õppinud kunstniku, vaid isehakanud maalijaga. Berlokko ütles, et talle meeldib maalida oma armastust looduse ja vana arhitektuuri vastu. «Ajahammas pureb halastamatult ning kadumas on palju vanu kauneid ja romantilisi hooneid, millest pole mingitki pildilist märki maha jäänud. Olen püüdnud seda viga parandada, et midagi jääks neist hoonetest siiski meie kultuuriloosse alles,» lausus ta.

Vahur Abramson tõi Berlokko töödes esile, et need on klassikalised õlimaalid, mida tänapäeval enam sageli ei kohta. «Ta teeb seda soovist jäädvustada hävimisohus hooned Eesti kultuuripärandi tarvis ning korralikult viimistletud õlimaalid on tema hinnangul parim viis seda teha,» selgitas ta.

Rein Berlokko näitus «Ajahammas» juhatab sisse Eesti kultuuripärandi aasta üritused Paides. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.

Tagasi üles