Türi vallast sai jälle maakonna suurim omavalitsus

  • Järvamaalt lahkus aastaga 383 inimest
  • Haldusreform väljarännet ei pidurdanud

FOTO: Andmed: rahvastikuregister

1. jaanuari seisuga on Türi vald 11 061 elanikuga maakonna suurim omavalitsus. Aasta tagasi hõivas selle koha napilt Paide linn, kus kampaania tulemusel suurenes rahvaarv hüppeliselt. Nüüd on Türi vald taastanud oma staatuse.

Türi vallavanem Pipi-Liis Sie­mann ütles, et ehkki läinud aasta samal ajal polnud vald veel Väätsa ja Käruga ühinenud, peeti rahvastiku arvestust juba ühiselt.

Haldusreformi aastale läks Türi vald vastu 11 100 elanikuga. «Et aastaga on Türi valla elanike arv kahanenud vaid 39 inimese jagu, on suisa suurepärane tulemus,» sõnas Siemann.

Siemanni ütlust mööda näitab see, et Türi vallaga ühinenud omavalitsuste inimesi haldusreform ei hirmutanud ja nad pole ennast vallast välja kirjutanud.

Siemann märkis, et elanikkonna nii väikest vähenemist pole vallas juba ammu olnud. «Meie tavapärane väljarändajate arv on aastate lõikes olnud 100 kuni 200 inimest. Nende arvude valguses on 39 inimest rõõmusõnum,» lausus ta.

Eelmisel aastal lahkus Türi vallast 256 inimest. Toona oli Sie­mann seda meelt, et küllap oli äraminejate hulgas neidki, kes kampaania tõttu ennast naaberlinna Paidesse sisse kirjutasid. Samas lisas ta, et tegelikult on juba aastaid olnud palju lahkujaid Tallinna ja selle lähivaldadesse.

Mis puutub asjaollu, et Türi vallast sai tänavu jälle Järvamaa suurim omavalitsus, siis Siemanni meelest on see emotsionaalne näitaja ja sellisest tiitlist ei olene tegelikult suurt midagi.

Siemanni selgitusel tuli Paide eelmise aasta elanikkonna tõus suuresti kampaania najal ja oli ette aimata, et see arv ei jää püsima. Maakonda tervikuna silmas pidades on sellest muidugi kahju.

*Paide linna kampaania õigustas end

Paide linnas jäi aastaga 232 inimest vähemaks. 11 130 elaniku asemel elab linna haldusalas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 10 898 inimest.

Paide linnapea Priit Värk selgitas, et ega linnavalitsus loonudki endale illusiooni, et kampaania lõpuks saadud arv jääb püsima. «Järgnevad kuud näitasid kohe, et osa inimesi kirjutas end uuesti Paidest välja. Põhiliselt Tallinna, kus elades ja töötades tagab sissekirjutus tasuta ühistranspordi,» lausus ta.

Võrreldes eelmiste aastatega on Värgi teada Paide elanikkonna väljaränne jäänud umbes saja inimese kanti. Seega näeb ta linna rahvastiku vähenemise põhjustena nii tavapärast väljarännet kui ka kampaania tõttu sissekirjutanute lahkumist.

Samas ei heida Värk elanike kampaaniale midagi ette. «See õigustas ennast igati, saime riigilt suurema ühinemistoetuse tarvis vajaliku inimeste arvu kokku,» lausus ta.

Värk ei välista, et samasuguseid kampaaniaid võtab Paide ette ka edaspidi, kuid siis juba eesmärgiga, et end linna sisse kirjutavad inimesed jääksid siia ka elama. «Sellise kampaania mõte oleks reklaamida Paidet kui meeldivat väikelinna, kus inimestel on hea elada,» ütles ta.

*Lahkujaid tõmbab ikka rohkem pealinna poole

Järva valla elanike statistika näitab, et kui 2017. aasta algul oli seitsme omavalitsuse (Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi) hingekirjas kokku 9225 elanikku, siis nüüd elab Järva vallaks ühinenud omavalitsuses 9113 inimest.

Aastaga on piirkonnast lahkunud 112 inimest, mida on eelmise aastaga võrreldes peaaegu poole vähem. 2016. aastal lahkus seitsmest omavalitsusest 221 inimest.

Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et ehkki vallast lahkujaid pole massiliselt, ei saa mingil juhul olukorraga rahul olla. «Seda saaks teha siis, kui keegi ära ei läheks ja rahvast pigem juurde tuleks,» sõnas ta.

Pihelgas lisas, et ta pole veel täpselt vaadanud, kuhu inimesed Järva vallast lahkusid, kuid arvata võib, et põhiliselt mindi ikka Tallinna ja Harjumaale. «Selle nimel, et inimesed vallast ei lahkuks, tuleb kõvasti tööd teha. Samuti on teada, et paljud, kes tegelikult vallas elavad, pole ennast sisse kirjutanud. On ülimalt oluline levitada sõnumit, et inimesed registreeriks end oma elukohta, mis tooks kasu nii vallale kui ka neile endile,» lausus ta.

Kui arvestada kõigi kolme omavalitsuse elanike arv kokku, elab 1. jaanuari seisuga Järvamaal 31 455 inimest. See on 383 inimest vähem kui samal maa-alal aasta tagasi.

Statistika järgi oleks maakonna rahvaarv suurenenud aastaga justkui 230 inimese jagu. Möödunud aasta algul märgiti Järvamaa ametlikuks elanike arvuks 30 842 inimest, kuid siis peeti statistilist arvestust veel ilma Käru vallata. Tilluke kasv on tulnud just haldusreformi arvel, mis liitis Käru valla Türi vallaga.

Liitumisest olnuks veelgi rohkem rõõmu, kui maakonda oleks suurendanud 613 Käru valla inimest ja üleüldine väljaränne poleks seda arvu nii palju väiksemaks söönud.

Prognoos midagi head ei ennusta

Statistikaameti 2015. aastal koostatud omavalitsuste rahvastikuprognoos aastani 2040 näitab, et koos rändega väheneb maakonna rahvaarv 2040. aastaks 21 143 elanikuni.

Üle-eelmisel aastal Järva maavalitsuses valminud analüüsis on kirjas, et Järvamaa negatiivse rahvastikuprognoosi taga on mitte niivõrd meie väikene sündimus kui väga suur väljaränne. Peame arvestama, et kui sama suundumus jätkub, oleme järgneva 25 aastaga kaotamas iga kolmanda järvalase.

Elanikkonna vähenemise põhjused on negatiivne loomulik iive ja väljaränne nii teistesse Eesti piirkondadesse kui ka välisriikidesse.

Tagasi üles