Enda sisse vaatamisest sündis albumi jagu muusikat

FOTO: Erakogu

Joosep Kõrvits

Tšellist Joosep Kõrvits, kes töötab Paide muusikakoolis tšelloõpetajana, on valmis saanud oma esimese omaloomingulise albumi «Ja sa näed», mille esitlustuuriga põikab ta ka Paidesse. Plaadiesitlus on täna õhtul Wabalinna majas.

Poolteise aastaga plaadi jagu materjali kirjutada ja salvestada – on seda aega olnud vähe või parajalt palju?

See on kahe otsaga asi, olen bändidega plaadi salvestanud nädala-paariga, aga nüüd, kui ma peaaegu kõik asjad ise sisse mängisin, oli tööprotsess teine.

Ma arvan, et see on mõistlik aeg esimese sooloplaadi valmimiseks. Olen kindel, et edasi läheb palju kiiremini.

Olete tegev ERSOs, mitmes  ansamblis ja koosluses ning kõigele lisaks annate Paide muusikakoolis tšelloõpet. Kuidas selle kõige kõrvalt veel üldse muusikat kirjutada jõuab?

Arvan, et praegu on mu elus selline hetk, mis seda soosib. Olen ka seadnud endale eesmärgid ja siis on hea nende poole püüelda. Tunnen, et liigun üha rohkem enda tõele lähemale ja see, mida teha soovin, ei tundu  ka kohustusena.

Minu suur eeskuju on Elon Musk ja kui loen, palju tema tööd teeb, siis mõtlen küll, et ei tohiks nuriseda selle koha pealt.

Kuidas vastvalminud albumit iseloomustate? Kuuleb sellel ainult instrumentaalmuusikat?

Teda on raske kuhugi kategooriasse panna, sest lood erinevad üksteisest päris tublisti. Kui, siis üldiselt on ta akustiline, romantilise tunnetusega ja filmimuusikat meenutav, kuid paar lugu on natuke rokilikumat ka.

Ma pean oluliseks meloodiaid ja nende meeldejäävust. Plaadil on pooleks, ehk siis nii instrumentaallood kui ka laulud.

Olen küll mõelnud, kas see pole liiga laialivalguv, aga arvan, et hea on album lihtsalt ära teha ja siis juba konkreetsem suund võtta.

Miks valisite omal ajal muusikat õppima minnes just tšello?

Tegelikult panid vanemad mind alguses klaverit õppima, kuid pärast esimest aastat vaatasid, et võiks mind tšello peale ümber vahetada. Tundub, et hästi tehtud valik neilt.

Mis on teie arvates põhjustanud selle, et tšello erialale on muusikakoolides (vähemalt Türil ja Paides) viimastel aastatel väga suur tung?

Ma arvan, et see ei ole ainult Türil ja Paides, vaid üle terve Eesti nii, et tšello on viimasel ajal väga populaarne. Tegelikult kogu maailmas on seda pilli hakatud rohkem erinevates muusikažanrites kasutama.

Kui vaadata näiteks Eurovisioni lauluvõistlust 15 aastat tagasi, siis ei leia lavalt kindlasti tšellot nii palju kui praegu, aga populaarsuse põhjuseks pean ma pilli mitmekülgsust.

Tõenäoliselt olete teiegi läbinud muusikakoolis õppides ka selle etapi, et heliredelid ja arvestused on maailma kõige tüütumad asjad, saadaks kogu selle muusikavärgi metsa. Nüüd olete õpetaja, milliste nippide-trikkidega niinimetatud surnud punkti jõudnud õpilasi lohutate?

Olen selle kadalipu läbi teinud küll ega ütleks, et see kõige nauditavam oli, aga selles eas olid muidugi muud huvid ja pigem tahtsid minna õue palli mängima kui pilli harjutama.

Et pilliõpetaja kogemust on mul võrreldes mängimisega vähe,  siis ma veel sinna surnud punkti ei ole jõudnud, kuid ühe esimese asjana küsin alati, mida õpilane ise tahab mängida. Lähenen individuaalselt, see tähendab,  nagu iga ukse jaoks on oma võti, et seda avada.

Ei saa võtta kõiki ühe pulga järgi. Kui õigesti teha, siis läbi muusika on võimalik areneda ja mitte ainult musikaalselt, vaid inimesena. See on üks võimalus ennast paremini tundma õppida.

Nagu öeldud, olete kaastegev üsna mitmes kollektiivis. Kas nüüd üritate esinedes ka omakirjutatud materjali kavva lülitada? ERSO koosseisus vahest (veel) mitte, aga väiksemates kooslustes? Või jääbki ainult võimalus seda plaadilt kuulata?

Mõnikord olen teinud kuskil esinemisel oma loo, sest keegi on soovinud, kuid üldiselt tahaksin hoida kaks asja lahus. Oma muusika on väga individuaalne, selleks on oma aeg ja koht.

Tean, et mul on tulemas soolokontserdid, see on minule suhteliselt uus asi, eks näis, kuhu see viib, olen igatahes põnevil.

Kes on see autoriteet, kelle arvamuse ja kriitikaga esinedes või näiteks plaadimaterjali salvestades kindlasti arvestate?

Viimasel ajal olen hakanud rohkem ennast usaldama  ja siis lähevad teiste arvamused vähem korda, aga eks ma ikka ole küsinud nii muusikutelt kui ka mittemuusikutelt.

Kusjuures viimaste käest võib saada palju paremat vastukaja, sest nad vaatavad esinemist rohkem üldiselt ja tajuvad ära artisti laval oleku, mitte ei keskendu ainult helidele.

Hea kriitika on ka see, kui vaatad nii-öelda peeglisse ning siis on see hetk, kus pead olema enda vastu hästi aus.

Plaadil on teie omalooming, aga kellestki-millestki saite lugude loomise juures kindlasti ka inspiratsiooni?

Hästi suureks inspiratsiooniks on inimesed, kes mind ümbritsevad ja usuvad sinusse – see on hästi oluline. Sõbrad, kes näevad su potentsiaali ja vajutavad teatud punkte, mis aitavad kaasa sinu arengule või sellele, kuhu soovid jõuda.

Need olukorrad ei pruugi alati olla kõige meeldivamad, kuid suures pildis on need vajalikud. Areng võiks olla elukestev ja ma püüan oma muusikas seda rõhutada. Loodan, et see puudutab inimesi.

Veel inspireerib mind loodus ja aeg iseendaga, selle all mõtlen vaatamist enda sisse.

Kes on muusikamaailmas teie eeskujud?

Tundub, et see on ajas muutunud, kuid kunagi kuulasin The Beach Boysi,  sellele järgnes The Beatles. Vanemate (Joosepi isa on muusik Tiit Kõrvits – toim) poolt tulid muidugi Rock Hotel, Kollane Allveelaev G ja Kukerpillid, pean seda päris suureks mõjutajaks, kuna siis võeti esinemistele kaasa, sest isa või keegi onudest mängis nendes koosseisudes.

Eeskujud ja need, kes mind on mõjutanud, on Olav Ehala, Rene Eespere, vennad Johansonid. Suur eeskuju Vaiko Eplik, viimasel ajal ka Rein Rannap ja Ruja. Klassikalisest muusikast tahaks esile tuua Bachi ja Mozartit.

Kes on kes Kõrvitsate dünastias

Muusikateadlasest-heliloojast Harri Kõrvitsa neljast pojast vanim, Tõnis, on dirigent ja arranžeerija, Toomas, Tiit ja Harry on tuntud Kukerpillidest. Harry on viimastel aastatel populaarsust kogunud ka seriaalis «Naabriplika» vallavanemat kehastades.

Tõnise poeg Tõnu on helilooja. Toomase poeg Mihkel mängib elektroonilise muusika ansamblis Tehnoloogiline Päike. Ka Harry pojad Robert ja Henry on muusikaga seotud, viimane on tuntud räppar G-Enkana.

Tiidu poeg Joosep on hariduselt tšellist, tütar Maria on  õppinud muusikaakadeemias heliloomingut, vanim poeg Kaspar on hariduselt koorijuht.

Allikas: internet

Tagasi üles