Poliitjonn seljatas mõistlikkuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaan Härms
Jaan Härms Foto: Raul Mee

Jaan Härms, Saku Õlletehase juhatuse liige

Juuni lõpupäevadel avaldas sotsiaaldemokraatide parlamendisaadik Liisa Oviir siinsetel veergudel arvamust, et äraspidisi tulemusi andnud sammud alkoholipoliitikas pole «poliitikute sõda», vaid võitlus tervema tuleviku nimel. Kõlava pealkirjaga artikkel sisaldas mitmeid eksitavaid väiteid, kuid ühes oli sel tõesti õigus. See ei ole poliitikute sõda, kus pikaajaline alkoholitarvitamise languse trend möödunud aastal peatus ning kümned miljonid eurod Eesti maksuraha sõidab Lätti, jättes kahjud omakorda meie riiki. See on kõige lihtlabasema poliitjonni ilming.

Konjunktuuriinstituut on kahel viimasel aastakümnel viinud läbi uuringut, mis kirjeldab Eesti elanike alkoholitarbimise harjumusi ja muutusi aastate lõikes. Alates 2012. aastast on alkoholitarbimine vähenenud, seda keskmiselt 0,4 liitri võrra aastas. Senise, tasakaalustatud aktsiisipoliitika jätkumisel oleksime tõenäoliselt jõudnud 2017. aastal olukorda, kus tarbimine oleks esimest korda kukkunud allapoole «Alkoholipoliitika rohelises raamatus» rahvatervise ühe kõige olulisema eesmärgina sätestatud tasemest kaheksa liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta.

Tagasi üles