Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2011/11/11/829930t1h18c7.jpg)
Vastu talve tabab nii mõndagi eramaja elanikku ebameeldiv üllatus, kui ta avastab, et on sunnitud elamispinda ja toitu jagama pisikeste närilistega.
Ka paidelane Kersti Viilup avastas ühel päeval oma pahameeleks, et majja on tunginud hiir, kes tunneb end seal küllaltki vabameelselt.
Hiirt võib meelitada ka šokolaadiga
Viilup sai soovimatust külalisest aimu, kui avastas hiiremusta põrandalt, lapse voodilt ja vannist. Väike, kuid tüütu külaline ei pidanud paljuks ka tütre koti sisu lähemalt uurida. «Tütar tuli jooksuga oma toast ja ütles, et midagi liigutas kotis,» lausus Viilup. «Arvasin, et küllap mõni putukas, võtsin salvräti ja läksin asja uurima. Kui toas tule põlema panin ja kotti puudutasin, jooksis sealt välja hiir.»
Pererahvas otsis seejärel toa läbi, ent hiirt ei leidnud. Et keegi ei vaimustunud mõttest jagada eluruumi närilisega, otsustas pere looma kinni püüda, kasutades selleks kõige tavalisemat hiirelõksu.
Esialgu ei teinud hiir sellest erilist numbrit ja sõi peibutuseks pandud singitüki lõksust lihtsalt ära. Kuigi tuttavad soovitasid hiirt meelitada muuhulgas ka šokolaadiga või lahendada olukord majja kass võttes, jäid Viilupid lootma lõksule.
Lõpuks sai loomakesele otsustavaks püünisesse pandud suitsupekitükike, mille pererahvas kindluse mõttes veel niidiga lõksu külge mässis. «Kuigi hiirejaht kestis vaid poolteist päeva, oli tegemist omajagu,» tunnistas Kersti Viilup. «Loodetavasti oli tegemist ainukese isendiga.»
Praegusel sügistalvisel ajal on lõksud ja mürgid loomapoes minev kaup.
Tasub proovida mürke
Paide lemmikloomakaupluse müüja Hilve Kalaus soovitas hiirte ja rottide tõrjumiseks mitmesuguseid viise. «Ostetakse tavalisi hiire- ja rotilõkse, aga ka hiireliimi ja mürke. Peamiselt eelistatakse kaerahelveste alusel valmistatud mürki «342», see on klassika,» täpsustas ta.
Mürke on graanulite, pulbrite ja kuubikutena. Kalaus toob uudse tootena välja mürgi, mida hiired-rotid ihkavad ka siis, kui neil kõht parasjagu tühi pole. «See on valmistatud parafiini alusel ja ahvatleb närilisi, sest neil on ju pidev närimisvajadus,» selgitas ta. «Need on niiskuskindlad plokid, seega sobib jätta neid keldrisse või garaaži.»
Kalause kinnitusel ei pea pelgama, et mürki söönud näriline põranda alla või seina vahele kõngeb ja seal paha lõhna levitama hakkab. «Üldjuhul lähevad nad enne majast välja,» teadis ja öelda.
Kalaus soovitas teatud aja tagant mürke välja vahetada. «Loomadel on selline omadus, et nad muutuvad ajapikku teatud mürkidele resistentseks,» põhjendas ta.
TEAVE
Eesti loomakaitse selts soovitab närilistest vabanemiseks looduslikke vahendeid.
• Fütoderont on lõhnavate taimede alusel valmistatud peletava toimega preparaat, tavaliselt vesiemulsioon või tõmmis, aga ka pulber.
Sellega saab kaitsta puid, istikuid ja lillesibulaid näriliste ning jäneste eest, samuti kaitseb vahend tüvesid kevadise päikesepõletuse eest.
• Hea looduslik lõhnapeleti uruhiirte tõrjes on musta leedri lehed, elupuu värsked peenestatud oksad ja küüslauk. Nende asetamine käikudesse aitab närilisi eemale peletada.
• Männiekstrakti alusel valmistatud vahendeid võib pintseldada puudele, pista nendesse lillesibulaid või kasta lahusega kasvukohta. Kui immutada sellise tõrjevahendiga kaltsutükk ja pista näriliste käiku, põgenevad pahategijad ebameeldiva lõhna tõttu.
• Aiasaaduste ja loodustarvete poodides on müügil vulkaanilisi kivimeid, mille lõhn peletab uruhiiri.
• Hiired ei talu veel rassi ehk voolmerohu, naistenõgese, piparmündi ja leedripuu lõhna.
Puistake kuivatatud ja peenestatud taimepuru hiirtega asustatud kohtadesse – sahvrisse, keldrisse ja mujale. Abi on ka ülesriputatud kimbukestest. Peletav efekt on suurem, kui valate värsked või kuivatatud kimbud üle keeva veega ja nõrutate enne ülesriputamist. Kimpe tuleks igal nädalal uuendada.