Skip to footer
Saada vihje

Sõnnikust toodetud gaas jõuab Paidesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
  • Biometaani võimalik kogus on võrdne imporditava maagaasi aastase tarbimismahuga
  • Ehitus läks maksma üle 6,3 miljoni euro
  • Üks suuremaid tarbijaid on Eesti Pagar

Eile avati Viljandimaal Koksvere külas Baltimaade esimene põllumajandusliku biometaani jaam, mille toodang läheb paberite järgi transpordis tarbimiseks Eestis, kuid tegelikult jõuab gaas autode ja busside asemel Paide linna tööstusettevõtte energiatarbe rahuldamiseks.

Osaühingu Biometaan juhatuse liige Urmas Kalda selgitas, et kütusefirmad ostavad rohelise gaasi sertifikaate, aga tegelikkuses veetakse Viljandimaal toodetud gaas Paidesse, kus üks selle suuremaid tarbijaid on Eesti Pagar.

Koksvere külla Biometaani OÜ rajatud biometaanijaam põhineb Euroopa ühel kõige ajakohasemal tehnoloogial.

Koksvere jaam toodab biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust. Jaamale annavad toorainet Mangeni farmi lüpsilehmad. Aastas kasutatakse ära 81 000 tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

Biometaani OÜ tegevjuhti Ahto Oja ütlust mööda on biometaanisektori arengut silmas pidades see igas mõistes märgilise tähtsusega projekt.

Eesti biometaani võimalik kogus on võrdne imporditava maagaasi aastase tarbimismahuga.

Praegu suudab Biometaan OÜ toota ligi 1,5 miljonit normaalkuupmeetrit (Nm3) biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne 1 500 000 liitri bensiiniga. «Eesti biometaani tootmise võimekus on 380–450 mln Nm3 aastas, ehk tooraine ja tehnoloogiatega on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav fossiilne imporditud Vene päritolu torumaagaas kodumaise taastuvkütuse ehk biometaaniga,» selgitas Ahto Oja.

Biometaanijaama ehitus läks maksma üle 6,3 miljoni euro, keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas projekti siseriiklikust keskkonnaprogrammist üle 2,6 miljoni euroga.

Järvamaal toodetakse lehmasõnnikust elektrit ja toasooja Aravetel ja Oisus. (JT)

Kommentaarid
Tagasi üles