Kuuse alla sissekirjutatutel läheb elu keeruliseks

Foto: Erakogu

Kohalikes omavalitsustes on arvestatav hulk inimesi, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on kantud arhiivi. Kui need inimesed oma andmeid ei korrasta, kaotavad nad 1. veebruarist võimaluse taotleda dokumente, saada toetusi ja osaleda valimistel.

Järva vallasekretäri abi Jaanika Aava selgitas, et elukoha aadressi teavitamine on iga inimese seadujärgne kohustus. «Paraku ei vaevu osa inimesi sellega tegelema. Võimalik, et mõni isik soovib teadlikult oma tegelikku elukohta varjata, kuid kindlasti on neidki, kes jätavad teadmatusest toimingud tegemata,» ütles ta.

Aava selgitust mööda jagunevad täpse aadressita elanikud kaheks. Inimesed, kes tõepoolest elavad omavalitsuses, kuid kel pole eluaseme omaniku nõusolekut end elukohta ametlikult kirja panna, on registris omavalitsuse täpsusega. «Neil on küll õigus toetustele ja dokumentide taotlemisele, kuid valima peavad nad minema neile kindlaks määratud valimisjaoskonda või siis saavad nad valida elektrooniliselt,» lausus ta.