Kas jumal elab pealinnas?

Silja Ratt Foto: Postimees.ee

Statistikaameti maikuine kokkuvõte kinnitab taaskord, et elanikkonna koondumine Tallinna on kasvuteel. Samal ajal kui pealinnas on elanikke juba üle 441 000, on Eestis 73 küla, kus ei ole ühtegi püsielanikku. Rahvaarv kipub suurenema ainult kahes maakonnas, mille keskused on mõistagi Tartu ja Tallinn. Kuigi elanikkonna linnadesse koondumisest on palju räägitud, tekib ikkagi küsimus, miks noortele elu väljaspool Tallinna enam sugugi ei meeldi.

Ühel Eesti bändil on isegi lauluread, mis ütlevad, et jumal elab pealinnas. On see tõesti nii?

Üks põhjus, miks maal inimesi kogu aeg vähemaks jääb, on muidugi see, et Eesti rahvaarv väheneb. Inimesi lihtsalt ongi vähem. Lisaks on maaelu kui selline välja surnud: väiketalude aeg on ümber. Nüüd tuleb maal endale teistmoodi elatist teenida, aga noortele sobivaid töökohti justkui napib. Samas peab paika ütlus, et kui sul on internet ja auto, on maal elada ja ka töötada täiesti võimalik. Paljud ettevõtjad on aru saanud, et töötaja ei pea istuma kontoris, et töö tehtud saaks. Sama hästi võib   klõbistada oma töö arvutiklahvidel valmis mõnes metsatalus või väikeküla kulunud krohvikihiga paneelmajas. Kui töö on selline, mis tõesti nõuab igapäevast kohalkäimist, ei tohiks tööandjal jällegi suurt vahet olla, kas inimene sõidab tööle kahe või saja kilomeetri kauguselt. Küsimus on aina rohkem hoopis selles, kus inimene ise elada tahab. Kui noor ei pea Tallinna endale sobivaks elukohaks ja tunneb iga päev, kuidas liiklusummikud, linnalärm ja valgusreostus teda ahistavad, kolib ta sealt lõpuks siiski ära.