Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2019/06/26/12302644t1hf84d.jpg)
- Türi vald soovib prügila aktsiatega teenida vähemalt pool miljonit eurot
- Kolm omavalitsust ei leidnud ühist keelt
- Omavalitsused võivad prügilast välja võtta ka dividenditulu
Kolmele Järvamaa omavalitsusele kuuluv Väätsa prügila on viimastel aastatel vallajuhtidele palju üllatusi pakkunud.
Aasta tagasi lahvatas skandaal, kui tuli avalikuks, et ASi Väätsa Prügila juhid on sõlminud lepingu varade müügiks Ragn-Sellsi tütarfirmale OÜ R-S Valdus.
Suur osa vallavolinikest ei teadnud neist plaanidest midagi ja tõmbas seejärel müügile piduri peale. Omanikud kutsusid tagasi nõukogu ja hiljem kaotasid töö ka mõlemad juhatuse liikmed.
Uus nõukogu ei soovinud prügila varasid erafirmale maha müüa. Nüüdseks on prügila varade müük jõudnud kohtusse, sest erafirma soovib talle lubatud vara kätte saada.
Nüüd on kolme omavalitsuse juhid teemat arutanud, kuid ühist keelt pole leidnud ja täna asuvad ka Türi vallavolinikud prügila aktsiate müüki uuesti arutama.
Veel mõni kuu tagasi uskusid omavalitsusjuhid, et lähema paari aasta jooksul ei juhtu Väätsa prügila omanikesuhetes midagi, sest kohtuskäik võtab palju aega.
Märtsis tuli avalikuks, et Väätsa prügila suurim omanik, Türi vald, plaanib oma aktsiapaki enampakkumisele panna.
Kaasaktsionärid Järva vald ja Paide linn olid sellest käigust üllatunud ja soovisid koos Türi vallaga arutada, kas see on ikka õige samm. Märtsi istungil, kui teema oli Türi vallavolikogus arutusel, otsust vastu ei võetudki.
Nüüd on kolme omavalitsuse juhid teemat arutanud, kuid ühist keelt pole leidnud ja täna asuvad ka Türi vallavolinikud prügila aktsiate müüki uuesti arutama.
Kohalikud poliitikud ennustavad, et ilmselt volikogu selles küsimuses enam aega maha ei võta ja otsustab aktsiapaki enampakkumisele panna.
Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ei soovinud ennustada, milline volikogu otsus tuleb, kuid tema meelest oleks aktsiate müük õige samm.
Siemanni selgitusel ei pea kohalik omavalitsus tegelema ettevõtlusega, mis Väätsa prügila just on. Ta lisas, et äri on riskantne, mida on näidanud ka prügila viimaste aastate majandustulemused.
Kord teenib ettevõte kasumit, siis kahjumit ja see sõltub suuresti prügimajandusele kehtestatud reeglitest.
Siemann ütles, et kuna enamik Eesti omavalitsusi ei oma prügilat, siis ta ei näe põhjust, miks Türi vald peaks sellega tegelema.
Türi vallavalitsus teeb volikogule ettepaneku panna 40 protsenti prügila aktsiatest enampakkumisele hinnaga pool miljonit eurot. «Võileivahinna eest me aktsiaid ära ei anna,» kinnitas ta.
Siemanni ütlust mööda pole nad prügila aktsiate müügis Järva valla ja Paide linnaga ühist keelt leidnud, sest need kaks omavalitsust on soovinud omanikeringis jätkata. Ta lisas, et teistel omanikel on ka eelisostuõigus, kuid ta ei oska öelda, kas nad soovivad oma osalust suurendada.
Kuigi kohalikud poliitikud on sahistanud, et Türi valla soolotsemine võib lüüa kiilu kolme omavalitsuse koostöösse, ei usu Siemann, et sellest tüli tõuseb. Tema ütlust mööda on ka Türi vald hea koostöö nimel nõustunud kompromissidega, mis vallale kõige kasulikumad ei ole.
Järva vallavanem ja ASi Väätsa Prügila nõukogu esimees Rait Pihelgas rõhutas, et iga omavalitsus on oma otsustes vaba, kuid tema ei pea praegu aktsiate müüki õigeks.
Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas Ragn-Sells võib saada kohtus õiguse prügila varade ostuks või mitte. Kui kohtutee on selja taga, siis võiks kõik kolm omanikku ühiselt otsustada, kas panna prügila müüki või mitte. Nii teeniks Pihelga meelest aktsiate müügist rohkem raha.
Pihelgas sõnas, et Türi valla selline käitumine võib jätta kolme omavalitsuse edasisele koostööle mingi märgi, kuigi ka tema loodab, et suuremat tüliõuna sellest ei tule.
Paide linnapea Priit Värk ütles, et Türi vald paneb selle otsusega neid raskesse seisu ja kui Ragn-Sells nõuab kohtu kaudu prügila varasid endale, siis pole ükski teine firma aktsiatest huvitatud.
Nagu Pihelgas, oli ka Värk seda meelt, et kui aktsiaid müüa, siis kolm omanikku koos.
Kui Türi vallal on raha vaja, soovitas Värk kompromisslahenduseks seda, et kolm omanikku võtavad ettevõttest välja dividenditulu, mille suurus võib ulatuda üle miljoni euro.
Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna on varem Järva Teatajale öelnud, et ettevõte on endiselt huvitatud Väätsa prügila omandamisest ja kõigist mõistlikest ettepanekutest, kuidas seda olukorda lahendada.
Türi valla osaluse omandamine võib Vääna hinnangul olla üks alternatiividest, kuidas asjaga edasi minna. «Samas peab arvestama sellega, et praegu müüakse sama asja teist korda edasi ja et Ragn-Sellsil on olemas kehtiv leping, siis on mõningaid küsimusi selle kohta, kui suureks üldse kujuneb müüki pandavate aktsiate väärtus,» arutles ta.
ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude ütles, et nemadki on avaldanud soovi saada Väätsa prügila omanikuks, kuid tingimusel, et müük on läbipaistev ja aus.
Luude ennustas, et kui müüki läheb kõigest 40 protsenti aktsiatest, siis ei pruugi erainvestorite huvi olla suur. Kui müügiga tuleksid kaasa ka teised praegused omanikud, siis oleks investorite huvi kindlasti suurem.