Inimeste hoolimatus kasvatab prügikuhjasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alvar Jullinen
Alvar Jullinen Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ajal, mil keskkonnahoid ja meie koduplaneedi kliima tulevik muutuvad aina olulisemaks, leidub ikka veel inimesi, kes peavad jäätmete sortimist ajaraiskamiseks ja usuvad, et nende tegevus(etus) ei mõjuta midagi. Väätsa prügila juht Alvar Jullinen soovitab suhtuda jäätmetesse kui ressurssi, mille kastuses mängib üksikisiku tegevus üsna suurt rolli.

Jullineni selgitusel teenindab Väätsa prügila avalikku pakendivõrku ja võtab vastu korraldatud jäätmeveo hangete korras kogutud segaolmejäätmeid. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et prügila on ahela viimane lüli ja nemad saavad tegeleda lõpptagajärgedega. Vastutus selle eest, kui palju inimesed sordivad ning millised konteinerid korteriühistud ja eramuomanikud tellivad, lasub inimestel endil.

Jullinen sõnas, et praegu läheb enamik Väätsale jõudvatest jäätmetest ladestusele või Iru elektrijaama energeetilisse taaskasutusse. Seda seetõttu, et inimesed eelistavad odava hinna tõttu tellida kodu juurde vaid olmejäätmete konteineri, kuhu visata kogu majapidamises tekkiv jääde pappkarpidest toidujäätmeteni. See aga muudab võimatuks nende materjalide taaskasutuse. Isegi kui kodu lähedal on pakendikonteinerid, ei vaevu inimesed sageli neid sortima.

Tagasi üles