Inimeste hoolimatus kasvatab prügikuhjasid

  • Jäätmekäitlus on Eestis väga hea, kui ainult inimesed vaevuksid pingutama
  • Noored hoolivad keskkonnast rohkem
  • Vanemaid inimesi mõjutavad pigem majanduslikud hoovad
  • Olmejäätmete hind tõuseb

Alvar Jullinen

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Ajal, mil keskkonnahoid ja meie koduplaneedi kliima tulevik muutuvad aina olulisemaks, leidub ikka veel inimesi, kes peavad jäätmete sortimist ajaraiskamiseks ja usuvad, et nende tegevus(etus) ei mõjuta midagi. Väätsa prügila juht Alvar Jullinen soovitab suhtuda jäätmetesse kui ressurssi, mille kastuses mängib üksikisiku tegevus üsna suurt rolli.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Jullineni selgitusel teenindab Väätsa prügila avalikku pakendivõrku ja võtab vastu korraldatud jäätmeveo hangete korras kogutud segaolmejäätmeid. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et prügila on ahela viimane lüli ja nemad saavad tegeleda lõpptagajärgedega. Vastutus selle eest, kui palju inimesed sordivad ning millised konteinerid korteriühistud ja eramuomanikud tellivad, lasub inimestel endil.

Jullinen sõnas, et praegu läheb enamik Väätsale jõudvatest jäätmetest ladestusele või Iru elektrijaama energeetilisse taaskasutusse. Seda seetõttu, et inimesed eelistavad odava hinna tõttu tellida kodu juurde vaid olmejäätmete konteineri, kuhu visata kogu majapidamises tekkiv jääde pappkarpidest toidujäätmeteni. See aga muudab võimatuks nende materjalide taaskasutuse. Isegi kui kodu lähedal on pakendikonteinerid, ei vaevu inimesed sageli neid sortima.

Tagasi üles