Inimeste hoolimatus kasvatab prügikuhjasid

Alvar Jullinen Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Jäätmekäitlus on Eestis väga hea, kui ainult inimesed vaevuksid pingutama
• Noored hoolivad keskkonnast rohkem
• Vanemaid inimesi mõjutavad pigem majanduslikud hoovad
• Olmejäätmete hind tõuseb

Ajal, mil keskkonnahoid ja meie koduplaneedi kliima tulevik muutuvad aina olulisemaks, leidub ikka veel inimesi, kes peavad jäätmete sortimist ajaraiskamiseks ja usuvad, et nende tegevus(etus) ei mõjuta midagi. Väätsa prügila juht Alvar Jullinen soovitab suhtuda jäätmetesse kui ressurssi, mille kastuses mängib üksikisiku tegevus üsna suurt rolli.

Jullineni selgitusel teenindab Väätsa prügila avalikku pakendivõrku ja võtab vastu korraldatud jäätmeveo hangete korras kogutud segaolmejäätmeid. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et prügila on ahela viimane lüli ja nemad saavad tegeleda lõpptagajärgedega. Vastutus selle eest, kui palju inimesed sordivad ning millised konteinerid korteriühistud ja eramuomanikud tellivad, lasub inimestel endil.

Jullinen sõnas, et praegu läheb enamik Väätsale jõudvatest jäätmetest ladestusele või Iru elektrijaama energeetilisse taaskasutusse. Seda seetõttu, et inimesed eelistavad odava hinna tõttu tellida kodu juurde vaid olmejäätmete konteineri, kuhu visata kogu majapidamises tekkiv jääde pappkarpidest toidujäätmeteni. See aga muudab võimatuks nende materjalide taaskasutuse. Isegi kui kodu lähedal on pakendikonteinerid, ei vaevu inimesed sageli neid sortima.

Väätsale jõudvast olmeprügist moodustavad Jullineni hinnangul 30 protsenti biojäätmed, 30 protsenti pakendid ja ülejäänud 40 protsenti on selline prügi, mida taaskasutada ei saa. Jäätmekäitlus on Eestis Jullineni meelest väga hea, kui ainult inimesed vaevuksid pingutama.

Väätsale jõudvast olmeprügist moodustavad Jullineni hinnangul 30 protsenti biojäätmed, 30 protsenti pakendid ja ülejäänud 40 protsenti on selline prügi, mida taaskasutada ei saa.

Olukorra, kus kõik võimalused sortimiseks on olemas, ent inimesed eelistavad ikka kogu prahi olmeprügisse visata, on Jullineni ütlust mööda tekitanud puudulik kontroll ja vananenud mõttemaailm. «Jäätmeid ei tule pimedas kuskile ära peita. See on osa meie elust. Seda tuleb käidelda kui ressurssi, võtta sealt väärtuslikud materjalid välja ja neid väärindada,» lausus ta.

Jullinen usub, et kuni jäätmekäitluses hinnastamise poliitika ei muutu, pole ka suures pildis muutusi oodata. Kuna praegu on segaolmeprügi tekitamine niivõrd odav ja mugav, puudub tavainimesel põhjus, miks prügi sortida. Jullinen on täheldanud, et noorte mõttemaailm on seevastu teistsugune.

Nemad hoolivad keskkonnast rohkem ja on nõus ka pingutama, et nende ökoloogiline jalajälg väiksem oleks. Vanemaid inimesi mõjutavad pigem majanduslikud hoovad. Inimeste harjumuste muutmine võtab Jullineni ütlust mööda väga kaua aega. Müüdid, et pole mõtet sortida või et lõpuks kallatakse nagunii kõikide konteinerite sisu kokku, on visad kaduma.

Paraku on tavapärane, et olmeprügist leiab ka niisuguseid jäätmeid, mis seal olla ei tohiks, näiteks patareisid, ravimeid ja vanu kodumasinaid. Jullinen märgib, et selliste asjade olmeprügisse viskamine on kahjulik nii jäätmekäitlejatele kui ka keskkonnale. Näiteks suurendab mõni jääde ladestusalade tuleohtu. «Selliste jäätmete tarvis on rajatud jäätmejaamade võrgustik, kus on võimalik neid tasuta ära anda,» rõhutas ta.

Jullinen lisas, et Väätsale jõudvatest segaolmejäätmetest proovivad nad probleemtooted, nagu rehvid või vana elektroonika, välja sortida. Paratamatult koormatäiest jäätmetest näiteks patareisid üles ei leita. Kui jäätmevedaja näeb olmeprügikonteinerit avades seal esimese asjana mikrolaineahju, on tal õigus konteiner tühjendamata jätta. Väiksemad rikkumised läbi prügikottide muidugi silma ei torka.

Jullinen juhib tähelepanu sellele, et ka toidujäätmete koht ei ole olmeprügi hulgas. Jäätmehoolduseeskirjast tulenevalt tuleks toidujäätmeid võimaluse korral kompostida või tellida biojäätmete konteiner. Kuigi paljud toovad põhjenduseks, et toidujäätmeid tekib nii vähe, pole see Jullineni meelest kuigi vettpidav vabandus. Alati saab ju tellida väikese konteineri, mida on võimalus tihedamini tühjendada. «Biojäätmed on samuti ressurss, meie teeme sellest sertifitseeritud komposti,» lausus ta. «Looduslikud ressursid ei ole lõpmatud. Varem või hiljem peame hakkama prügi töötlema ja õppima vaatama seda teise pilguga.»

Jullinen on täiesti veendunud, et edaspidi olmejäätmete hind tõuseb. «See, kes tahab ise rohkem ära teha, peab tundma oma rahakotis kasu ja nägema, et säästab ka loodust,» sõnas ta.

Ka avalikust pakendivõrgust leiab Jullineni teada sageli jäätmeid, mis sinna kuuluma ei peaks. Tema hinnangul on olukord aastatega pigem kehvemaks läinud. Jullinen sõnas muiates, et nemad on prügilas sinisilmselt optimistlikud ja usuvad, et inimesed on teadmatusest jäätmed valesse konteinerisse visanud. Tegelikult pole välistatud, et jäätmed on sinna sattunud inimeste hoolimatusest.

Sellise käitumise põhjuseks peab Jullinen puudulikku järelevalvet ja teavitustööd. Kui rikkumisele karistust ei järgne, viib inimene ka järgmine kord südamerahuga jäätmed selleks mitte ette nähtud konteinerisse. See teeb aga märksa raskemaks pakendi- ja paberisortijate elu, kes peavad kogu materjali käsitsi läbi sortima.

Pakendite puhul oleks Jullineni meelest hea, kui inimesed need enne äraviskamist üle loputaksid. «Mida puhtam on pakend, seda kõrgem väärtus sellel on. Loomulikult ei pea seda läikima lööma, aga tore oleks, kui suurem toidujääde oleks sealt küljest ära,» selgitas ta.

Jullinen mõtiskles, et võibolla ei taju eestlased probleemi suurust seetõttu, et meil on ümberringi nii ilus loodus ja puhas elukeskkond. Prügilasse inimesed ju tavaliselt ei satu. Ometi on see võimalik. Näiteks käesoleval aastal on Väätsa prügilat külastanud seitsmest koolist 260 õpilast.

Jullinen usub, et lastega rääkimisest ja nende hulgas teavitustöö tegemisest on palju abi, ometi peaks inimeste teadlikkuse tõstmine olema süsteemsem. «Noori saab mõjutada jäätmeid sortima, vanematel inimestel on sisse harjunud käitumismustrid. Neile tuleb teha teavitustööd ja selgitada, milleks seda vaja on. Kui öelda inimesele, et ta peab midagi tegema, siis see tekitab tavaliselt trotsi,» ütles ta.

Jullinen rõhutas, et suur muutus algab väikestest sammudest. Igal inimesel on võimalus anda oma panus, et tema jäätmeid käideldaks võimalikult keskkonnasõbralikul viisil. Alustuseks võib näiteks läbi lugeda jäätmehoolduseeskirja, mille leiab omavalitsuse koduleheküljelt või Riigi Teatajast.

Oma kodu juurde tuleb tellida konteinerid ning muidugi ei maksa ära unustada, et pakendi- ja paberijäätmeid on võimalik viia tasuta avaliku pakendivõrgu konteineritesse. Ohtlikke jäätmeid, katkist elektroonikat või vanu ravimeid saab tasuta ära anda jäätmejaamadesse Paides ja Türil või keskkonnajaamadesse, mida on üle maakonna 13. Samuti ei maksa unustada, et kasutuskõlblikke asju võib viia taaskasutusse.

Mis käib kuhu?

Olmejäätmed

vanad rõivad, jalanõud ja kaltsud

põrandakatted – reliin, vaip jne

valgustuspirnid, v. a säästu-, leed-, päevavalguslambid

täispuhutavad basseinid, ujumisrõngad ja -mänguasjad

poroloontooted

jalgratta-, aiakärukummid – ka siselohvid

hügenitooted, hügeenisidemed

plast-, savi-, portselan-, klaasnõud

pagaritoodete pakendi sulgurklambrid

määrdunud pakendid, ühekordsed nõud

Segapakendid

plastjoogipudelid

kilekotid, pakkekiled k. a stretch-, mullikiled

toiduainete karbid (margariin, või, kohupiim)

kehahooldus- ja pesuvahendite pudelid

penoplastist pakkekarbid ja -alused

igat värvi klaaspudelid ja -purgid

konservikarbid,- purgid

joogipurgid

pudelite ja purkide metallkaaned

veini-, piima-, jogurti- ja mahlapakid

Paber ja papp

ajalehed, ajakirjad

reklaammaterjal, kataloogid

vihikud, joonistus- ja kirjutuspaber

papist munakarbid

kartongist toiduainete pakendid

paber- ja pappkarbid, pappkastid

jõupaber, lainepapp

paberkotid

penoplastpakendid

ainult veneaegne kasutamata pabertapeet (rullis)

Pikemat loetelu ja kogumisjaamade asukohta vaata prygila.ee

Mis saab taaskasutamatust prügist?

Väätsa prügila lõppladestuse platsil torkab silma, et prügi hulgas on väga palju plastikut. Selle lagunemine võtab aastasadu. Ladestusala on rajatud selliselt, et läbi prügila kehandi tulev sademevesi ei satuks looduskeskkonda, kõik kogutakse kokku ja suunatakse läbi veepuhasti. Ladestusala projektkõrguse saavutades kaetakse prügilakehand erinevate konstruktsioonikihtidega veekindlalt ja kehandist kogutakse prügilagaasi. Kütteperioodil kasutab prügila seda oma olmeruumide kütteks. Pärast lõplikku sulgemist on kohustus 30 aastat järelhooldada.

Kõik sõltub üksikisiku tegevusest

Väätsa prügila projektijuht Toomas Laimets usub, et prügiprobleemi peapõhjus on see, et inimesed tarbivad liiga palju. Sellest tingitud probleemid võivad aja jooksul üle pea kasvada.

Prügila töötajana teab Laimets öelda, et sageli visatakse ära täiesti kasutuskõlblikud asjad. «Paljusid asju saaks parandada või viia taaskasutusse,» märkis ta.

Kuigi inimeste suhtumine on tihti selline, et üksikisiku tegevusest ei sõltu nagunii midagi, taandaks Laimets kõik just üksikisikule. «Kõik hakkab minust endast. Kui ma vähem tarbin, siis tekib vähem jäätmeid,» ütles ta.