Ühisjaht hoiab head jahitava au sees

  • Küttimisest tähtsam on omavaheline suhtlus ja koostöö
  • Ühisjahtide tava sai alguse Kõrvemaalt
  • Esindatud olid peaaegu kõik jahtkonnad

Seitsekümmend viis ühisjahile kogunenud Järvamaa jahimeest rivistus üles lipuheiskamiseks ja jahisarve kuulamiseks.

FOTO: Valeri Homin

Laupäeval kogunesid maakonna jahimehed 13. korda pidama ühisjahti, seekord tava algataja Vello Noorveli mälestuseks just Kõrvemaa jahtkonna maadel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ühisjahil käinud Järva-Jaani jahtkonna esimees Margus Vaas rõhutas, et ühisjahi eesmärk pole tapatalguid pidada. «Tegelikult pole jahi tulemus üldse oluline ja keegi ei lähe metsa kindla arvu loomade järele,» ütles ta.

Vaas märkis, et ürituse mõte on saada kiirel põdrajahihooajal kokku, rääkida sõbalikus õhkkonnas oma jahimuredest ja -rõõmudest ning hoida teiste jahtkondadega heanaaberlikke suhteid. «Ühisjahid on seotud hulga jahitraditsioonidega, mida kindlalt järgitakse ja au sees hoitakse,» sõnas ta.

Tagasi üles