Arheoloogidel jätkus muistses asulakohas tööd kauemaks

Anne Põder
Copy
Arheoloog Peeter Piirits (vasakul) ning ajaloohuvilised Raul Annion ja Jaak Salmar (esiplaanil) uurisid Mäeküla-Sargvere kergliiklustee tarvis kaevatud teelõigu põhjalikult läbi ning leidsid peaaegu igal sammul kunagise inimasustuse jälgi.
Arheoloog Peeter Piirits (vasakul) ning ajaloohuvilised Raul Annion ja Jaak Salmar (esiplaanil) uurisid Mäeküla-Sargvere kergliiklustee tarvis kaevatud teelõigu põhjalikult läbi ning leidsid peaaegu igal sammul kunagise inimasustuse jälgi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Sargvere ja Mäeküla vahele rajatava jalgrattatee alt kaevamiste käigus välja tulnud muistsed leiud andsid arheoloogidele tööd arvatust kauemaks. Asjad pakiti kokku kolmenädalase töö järel ning nüüd ootab ees mitme kuu pikkune töö leidude dokumenteerimise ja aruannetega.

Sargveres väljakaevamisi juhendanud arheoloog Peeter Piirits ütles, et töömaht ja keerulised ilmaolud kasvatasid välitööde pikkuse kolmele nädalale. «Leide tuli pinnasest üha juurde ja nii see tööjärg aina laienes. Viimases lõpus kaevasime näiteks välja üht keldrit, mille suurus oli umbes viis ruutmeetrit,» selgitas ta.

Piirits sõnas, et esemelisi leide esimese nädalaga võrreldes oluliselt ei lisandunud. «Kokkuvõttes leidsime viis sõrmust, kümmekond münti, helmeid ja potikilde,» täpsustas ta. Veel üht hõbeaaret, nagu sellest piirkonnast aastate eest leiti, enam maapõu välja ei andnud.

Tagasi üles