Õpilased poevad abivajajate nahka

Foto: Erakogu

«Me poleks iial arvanud, et ratastooliga on Järva-Jaanis raske liikuda ja ligipääs paljudesse kohtadesse on võimatu. Näiteks poodi või apteeki,» ütlesid Järva-Jaani gümnaasiumi VI klassi õpilased pärast klassijuhataja Maris Kurvitsa korraldatud tutvumist ratastoolis liikuva Vello Sokuga.

Põhjus, miks Maris Kurvits oma klassi Vello Sokuga kohtuma viis, oli soov õpetada neile mõistmist, sallivust ja hoolimist inimeste suhtes, kes ei saa iseseisvalt liikuda ja vajavad paljuski teiste abi. «Ma ei salli silmaotsaski kiusamist ja lugu­pidamatust inimeste suhtes, kes tunduvad ehk esmapilgul kuidagi teistsugused,» ütles Kurvits. «Seetõttu mõtlesingi, mida saaksin ära teha, et minu klassi 17 õpilast sellised  ei oleks.»

Kurvits algatas koos Järva-Jaani päevakeskusega, kus töötab tema ema Ines Kurvits ja tema kolleeg Maire Bluum, projekti «Keerukuju». Eesmärk on viia õpilased kokku kohalike inimestega, kes ei suuda liikuda abivahendita, kelle nägemist ei paranda ühedki prillid või kes kaasasündinud vaimupuude tõttu sõltuvad elu lõpuni kellestki.