Külmaga tähendab elektrikatkestus korrusmajadele suurt riski

Vastutustundlik korteriühistu teeb kindlaks, mil määral on kortermaja keskküttesüsteemi töötamiseks vaja elektrienergiat, ja valmistub võimalikuks kriisiks varakult. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Lõuna-Eestit räsinud tormiga oli õnne niipalju, et see juhtus soojal ajal. See võib korduda ükskõik millises Eesti piirkonnas. Ka talvel ja olla hoopis tõsisemate tagajärgedega.

Kriisi- ja riskijuhtimise ekspert, nõustamisagentuuri Mind­Up Systems juht Sven Jablonski ütles, et Võrumaad kuu aja eest tabanud ulatuslik elektrikatkestus on andnud jututeemat ja analüüsimaterjali paljudele, sest lisaks elektrienergiale polnud ka vett, ei töötanud kanalisatsioon ega kaugküte.

Ühepereelamutes on autonoomsete kütteseadmete abil võimalik elektrivarustuse või kaugkütte katkedes tuba soe hoida. Et soe vesi jõuaks korter­majade radiaatoritesse, on kriitilised kolm poolt: sooja tootja, selle tarnija ja korteriühistu. Kui korteriühistu pole elektrikatkestuseks valmis, ei ole seda ka toasooja tootja olenemata sellest, kui tubli on ettevõtja.