Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2020/01/31/12907863t1h455c.jpg)
Aegade jooksul on kasutatud mitmesuguseid ajaarvamise viise. Kõik need põhinevad Kuu või Päikese liikumisel. Vanim Euroopas teadaolev kalender oli egiptlaste oma, mille aastas oli 365 päeva. See oli vähemalt esialgu meeltmööda ka roomlastele. Kuniks Rooma keiser Julius Caesar aastal 46 e.m.a. Aleksandria astronoomi Sosigenese ettepanekul lasi kalendrisse teha paranduse: iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta, milles oli 366 päeva. Parandatud kalendrit hakati kutsuma Juuliuse kalendriks.
Asja üle otsustas Euroopa Liit