Mis loeb üks päev

Foto: shutterstock.com

Aegade jooksul on kasutatud mitmesuguseid ajaarvamise viise. Kõik need põhinevad Kuu või Päikese liikumisel. Vanim Euroopas teadaolev kalender oli egiptlaste oma, mille aastas oli 365 päeva. See oli vähemalt esialgu meeltmööda ka roomlastele. Kuniks Rooma keiser Julius Caesar aastal 46 e.m.a. Aleksandria astronoomi Sosigenese ettepanekul lasi kalendrisse teha paranduse: iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta, milles oli 366 päeva. Parandatud kalendrit hakati kutsuma Juuliuse kalendriks.

Asja üle otsustas Euroopa Liit

Vanas Roomas pandi lisapäev 24. veebruariks ja sellele järgnenud päevad nummerdati ümber. Roomlastel olid kuu jooksul erilised päevad 1. kuupäev, 5. või 7. kuupäev ja 13. või 15. kuupäev. Nendel päevadel olid tähtsad sündmused, näiteks laadad, pidupäevad ja rituaalid. Võib-olla püüti vanasti hoida kalendrikuid sünkroonis Kuu faasidega: vahel lisati nende päevade vahele, mis tuli fikseerida, lisapäev. Meie praegune liigpäev kordab kuuendat päeva enne 1. märtsi (viimane kaasa arvatud).