Kuulilennuteetunneliluuk ja sõnajalaõis

Emakeelepäev. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti keelt peetakse üheks raskeimaks keeleks, aga ka üheks ilusaimaks. Haldjakeel. Kõlab kui linnulaul, on meie emakeelt iseloomustanud võõramaalased, kes on esimest korda eesti keelt kuulma juhtunud. Seda meloodilist ja laulvalt kõlavat keelt räägib emakeelena kogu maailmas kõigest ligi 1,1 miljonit inimest.

Õ-täht sündis kirjamehe tahtel

Eestikeelset kirjasõna on loodud ladina alfabeedi abil. Eesti tähestikus on lisaks ainulaadne õ-märk, milles avaldub omamoodi meie eripära teiste lääne kultuuriruumi rahvaste seas. Miks ja kuidas õ meie tähestikku tekkis?

Varsti 500aastaseks saava eestikeelse kirjasõna rajajad olid peamiselt sakslased, kes kasutasid nii vaimulikes tekstides kui ka sõnastikes eesti õ-hääliku ülestähenduseks oma alfabeedi märke: o-d, ö-d või e-d (nt oppep ’õpib’, öchto ’õhtu’, keik ’kõik’), sest saksa keeles puudub õ-häälik, samuti vastav täht.

Äksi koguduse pastor ja kirjamees Otto Wilhelm Masing ei leppinud olukorraga, kus «kört mis padas keedan ja kõrt mis wäljal künnan» on kirjas ühtviisi ö-ga

Äksi koguduse pastor ja kirjamees Otto Wilhelm Masing ei leppinud olukorraga, kus «kört mis padas keedan ja kõrt mis wäljal künnan» on kirjas ühtviisi ö-ga. 1816. aastal ilmunud raamatus «Ehstnische Originalblätter für Deutsche» ehk «Algupäraseid eesti tekste sakslastele» kirjutab ta, et eesti tähestikus on puudu kaks märki, mis vastaksid vene tähtedele ь ja ы, see on puuduvad peenendus- ehk muljeerimismärk ja üks kurguhäälikut märkiv täht, praegune õ.

Ta leiab, et oleks vaja isegi kaht õ-märki: kõrgemat, mis esineb i-diftongilistes sõnades, nagu näiteks tookordsed oigus ’õigus’, moistus ’mõistus’, roigas ’rõigas’, ja madalamat, mis esineb näiteks sõnades jölle ’jõle’, sölg ’sõlg’, pöl ’põll’, könne ’kõne’ ja sön ’sõnn’.

Ja Masing asub sobivat tähemärki välja mõtlema, seda kujundama, senist kirjaviisi parandama.

Maailma keerukaim keel

Üks esimesi küsimusi, mida tavaliselt Eesti kohta küsitakse, on: «Mis keelt seal räägitakse?». Eesti keel on Euroopa keelte hulgas üsna ainulaadne, kuuludes koos soome ja ungari keelega soome-ugri keelerühma. Meil on riiklik keelestrateegia, keeleauhind ja emakeelepäev. Eesti keel on eestlase identiteedi keskmes. Aasta 2019 oli eesti keele aasta.

Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud täpitähed õ, ä,ö ja ü. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Et pikkusaste annab sõnale hoopis erineva tähenduse, teeb see keele õppimise raskeks, võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid. Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on eesti keel soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

Eesti keel on 2019. aasta seisuga 0,1 protsenti interneti veebi­saitide sisukeeleks, millega ta on internetis levikult 39. keel. Samal ajal on näiteks eestikeelne Vikipeedia artiklite arvult 43. keeleversioon.

Eesti keeles on palju laensõnu, aga ka tuletisi ja liitsõnu. Keelel on palju keerdkäike ja võimalik on ehitada peadpööritavalt pikki liitsõnu, näiteks 24täheline kuulilennuteetunneliluuk. Mujalt üle võetud sõnad meenutavad, mida, kellelt ja millal me uut teada oleme saanud.

2019. aastal Eesti rahvusringhäälingu keelealgatusega valiti kõige eestilikumaks sõnaks sõnajalaõis. Esiviisikusse kuulusid ka öö, kullakallis, pööriöö ja kurat.

Ilus ja kole korraga

Legendi järgi korraldati kunagi keelte kaunidusvõistlus, kus eesti keelel läks väga hästi. Nimelt võitis eesti keel auväärt teise koha järgmise lausega: «Sõida tasa üle silla». Võitjaks osutus itaalia keel.

2008. aastal oli rahvusvaheline keelteaasta. Sel puhul otsiti Eestis kauneid ja eesti keelele iseloomulikke lauseid. Haridusministeeriumi laekus 316 lauset. Eesti keelenõukogu valis välja kümme eesti keelele omast ja kaunist lauset:

Ämber läks ümber.

Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime.

Pöidlad pihku, pöialpoisid!

Millal maksan memme vaeva?

Küll küllale liiga ei tee.

Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.

Üle oja mäele, läbi oru jõele.

Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.

Ema tuli koju.

Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.

Ja kümme kõige koledamat lauset:

Õu, ä, õu, ä, ma räägin sinuga, tule siia ä!

Okei, noh, tsau, pakaa siis!

CD-tõmmiselt käivitage installiviisard, mille dialoogiboksis kuvatakse saidimallid, veebirakenduste sätete hüpikmenüü ning tehnoloogiate konfigureerimise viisardi stardinupp.

Kui ma teid juba kinni pidasin, äkki puhuksite siis juba alkomeetrisse ka.

Mobiiltelefon, millele te helistate, pole sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.

Seltsimehed, tervitan teid Eesti NSV vastuvõtmise puhul Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu!

Juriidiliselt on kõik korrektne.

Mehed, õlu on otsas.

Riiklikult tähtis päev keele auks

Emakeelepäeva tähistatakse Eestis riikliku tähtpäevana 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

Emakeelepäevaks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev seetõttu, et Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis «Kuu» tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigus juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. 11. veebruaril 1999 kinnitas riigikogu ühel häälel emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril ja see jõustus ametlikult 24. veebruaril. Samal aastal tähistati emakeelepäeva esimest korda riikliku tähtpäevana.

Emakeelepäeva puhul  korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks on Vikerraadios 2008. aastast e-etteütlus. Algselt ühekordse projektina mõeldud ettevõtmisest on saanud üks emakeelepäeva olulisimaid sündmusi, mida 2018. aastal tõsteti esile ka aasta keeleteo valimisel.

Esimesel aastal 277 osalejaga alustanud e-etteütlus on kasvanud ettevõtmiseks, millest võtavad igal aastal osa juba tuhanded inimesed, sajad haridusasutused ja organisatsioonid. Senine e-etteütluse osalejarekord sündis 2019. aastal, kui Vikerraadiosse jõudis 7969 etteütlust ning osales 228 kooli ja ülikooli. Etteütlus loetakse ette Vikerraadios ja see tuleb sisestada raadio kodulehel e-ette­ütluse aknasse.

12 aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 45 000 etteütlust, kuid e-etteütluse kirjutajate tegelik arv on palju kordi suurem, sest paljud teevad etteütlust isekeskis seda ära saatmata.

Allikad. õpetajate leht; sirp.ee; vikipeedia; internet; emakeeleselts