Kodupagarilgi võib saiategu untsu minna

Peretuttavad kiidavad: kui Airi Andresoo leiab, et pagarimaailmas on tal veel õppimist küll, siis sõbrad ja pere on ammu seda usku, et tema küpsetatu on meistriklassist. Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

• Oma ettevõtet innustas asutama tütar
• Poetorte koduküpetaja koju ei osta
• Uusi küpsetusnippe saab kursustelt ja internetist

«Tubli tüdruk ja edu sulle!» kiitisid sõbrad-tuttavad innukalt, kui Airi Andresoo teatas, et võttis kätte ja teeb seda, mis talle kõige rohkem meeldib: valmistab koduköögis soolaseid ja magusaid küpsetisi. Ja mitte ainult enda lõbuks.

«Oh see on nii värske asi alles, et ma ise ka ei tea täpselt, mis saama hakkab,» jääb Airi tagasihoidlikuks. Aga need türilased, kes on värskelt asutatud Pagaripiiga OÜ kringleid, pulgakooke, pirukaid, seemneleibu, Pavlova kooke ja kõiksuguseid küpsetisi Türi OTTilt ostmas käinud, pole hinnangutega üldse mitte tagasi­hoidlikud. Söövad ja kiidavad, limpsivad näpudki puhtaks.

Veel mõne aasta eest vastas Airi Andresoo ühes Järva Teataja artiklis ajakirjaniku küsimusele kui OÜ Atko Liinid dišpetser ja veel mõne aja eest oli ühes kohvikus kokk. Nagu ikka, inimeste plaanid muutuvad. Nii jõudis Airigi ühel hetkel selleni, et tuli mõelda: kuidas ja kuhu edasi?

Sõpradel ja lähedastel oli juba aastaid teada, et Airi on kõva küpsetaja. Mis siis sellest, et kokandusõpingute ajast oli möödunud hea paarkümmend aastat. «Emme, sa pead oma firma tegema,» nõudis tütar. Korduvalt. «Eks tema olegi kõige rohkem «süüdi», et ma selle sammu ette võtsin,» ütleb Airi naljaga pooleks.

Eks teinekord ikka juhtub, et mõni asi ei tule välja – pole lihtsalt see päev

Nõustub, et eks kookide-tortide-pirukate küpsetamine tuleb tal välja küll ja tuttavad teavad seda, lihtsalt tal endal puudus enesekindlus, et asjaga kaugemale minna.

Torditellimuse puhul on Airile oluline, et sellega kaasneks võimalikult palju teavet saaja kohta. Anonüümne tort pole päris õige asi ja pigem eelistab ta teada, kas see läheb mehele või naisele, mis on tema taust, hobid, lemmikvärvid või -maitsed.

Uskuge või mitte, aga pagar paneb selle teabe omal moel kõik tordi sisse ja tordilõigul on siis kahtlemata hoopis tähenduslikum mekk juures.

Parima pagari telesaatesse mineku jutu peale raputab Airi kategooriliselt pead. «Ei, sinna ma küll ei lähe! Ma ei ole nii hea, närv ei peaks kaamerate ja prožektorite ees üldse vastu ka,» teatab ta veendunult.

Saadet vaatab Airi väga hea meelega, sest saab sealt nippe ja põnevaid retsepte on ju koduski hea katsetada. «Seda on ikka huvitav vaadata, jah, kuidas inimesed on nii erinevad seal: mõni on vana rahu ise, teine läheb närvi ja hakkab nutmagi,» ütleb ta.

Oma koduköögis pole Airi vussi läinud küpsetiste pärast pisaraid valama pidanud, ent nagu ikka – tegijal juhtub ja nii on ka Airi teinekord prügikasti lennutanud näiteks nässu läinud pavlovad. Teinekord ei taha kerkiv leivatainas temaga koostööd teha. Või ei suuda quiche’i täidis end millegipärast küpsetusvormis hoida, vaid otsustab sealt välja voolata. «Eks teinekord ikka juhtub, et mõni asi ei tule välja – pole lihtsalt see päev,» sõnab Airi.

Airi ei ratsuta vaid mõnekümne aasta taguste kokandusõpingute najal, kuigi toonased käsitsi kirjutatud-joonistatud konspektid on tal siiani tallel. Vastlakuklite või lihapirukate retsept on ju nagunii sama. Ta käib usinalt täiendkoolitustel ning Järvamaa kutsehariduskeskuse kohta, kus õppijaile tasuta kursusi võimaldatakse, on tal vaid kiidusõnu öelda.

Palju uut ja põnevat saab teada ka Facebookist, kus koduste küpsetusmeistrite suhtlusgruppe on rohkem kui üks. Taina käsitsi segamine või koore vahule vispeldamine on ammu möödanik. Selle töö teeb ära uhke köögikombain, mis on Airi meelest tema vastse ettevõtte parim investeering. Muud keerulist polegi – kogu küpsetustöö teeb ära tavaline elektriahi, nagu need paljudes koduköökides on. Leiva­jahud tulevad ühest talust ja ülejäänud küpsetuseks tarvilik kraam tavalisest poest. Ei mingit uhket läikiva tipptehnikaga sisustatud tootmishoonet. «Siis poleks ka tegemist enam koduköögiga,» märgib Airi.

«Küpsetamine on mulle alati meeldinud. Ükski tähtpäev meie peres pole möödunud ilma minu tordi või koogita. Nüüd sooviksin, et ka teiste tähtpäevadel võiksid olla minu küpsetised,» annab OÜ Pagaripiiga Facebooki leht teada.

Nii ahi koduköögis kogu aeg huugabki. Mitte just päris iga päev, vaid ikka vastavalt tuttavate tehtud tellimustele. Päris jõude ahi köögis naljalt siiski ei seisa – uued retseptid ootavad katsetamist, Türi OTTi ostjate kõhud täitmist.

Olukord, kui kõiksuguste tähtpäevade eel tungleb keskmine eestlane poes tordileti ees, on Airile täiesti võõras. Tema küpsetab tordid-koogid ise. Tõsi – on juhtunud, et ees ootab mõni kiire külaskäik ja küpsetada lihtsalt aega ei jagu, siis rändab tõepoolset ostukorvi mõni pisem koogikarp. Poetordid jäävad Airil siiski ostmata, see on päris kindel.

Airi Andresool on üks sala­unistus ka, aga selleks läheb tarvis rohkem eneseusku ja ilmselt ka tütre veenmisoskust. Türil on puudu üks kohvikuke, kus neid seni koduköögis valmivaid hõrgutisi nautida saaks. «See on üks väga kauge tulevikuplaan, aga unistada ju võib,» ütleb Airi.