Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/09/907926t1h6d4a.jpg)
Mariliis Hommik
Alan Olonen
Erika Parts
Krista Tomson-Kits,
TÜ Türi kolledži tudengid
Tartu Ülikooli Türi kolledži kohaliku- ja regionaalse arengu planeerimise õppejõud andis ülesande kirjutada kümneleheküljeline kodune töö pealkirjaga «Ajutine sumin ... külas».
Seega pidime valima küla, mida uurida. Meile oli tähtis, et küla oleks looduslähedane. Äkki ütles Paidest pärit Mariliis: «Raademetsa on ilus koht!»
Et õppejõu teada polnud Raademetsa küla veel uuritud, otsustasimegi sellest väiksest Järvamaa külast teha kodutöö.
Enne sõda käis
vilgas seltsielu
Et töö tuli informatiivne ja sisaldab ka häid soovitusi, otsustasime selle Järva Teatajas avaldada, et ka elanikud meie mõtetest osa saaksid.
Enne Teist maailmasõda käis Raademetsa külas suur pillimäng ja lõbus seltsielu. Pillimängu poolest oli külas kõige kuulsam Raudemetsa-Mäe talus elav Kaljaspoolikute pere.
Enne Teist maailmasõda olid külades väga populaarsed tantsupeod ehk karapid, mis sagedasti leidsid aset küünides.
Pala ja Kirna ümbruses oli teisigi pillimehi, kuid Kaljaspoolikud olid küla uhkus. Kaljaspoolikute vendadest ning nende sõpradest koosnev orkester käis küünides mängimise asemel tantsuks mängimas seltsimajades või Kirna mõisas.
1941. aasta suvel kindlustasid punaväelased end pealetungiva Saksa armee eest paariks nädalaks Väätsal ja pommitasid samal ajal Türi poolt tulevaid sakslasi pommirahega.
Pommid tabasid ka Mäe talu, mis põles maha koos pillide, arvukate nootide ning pere andekaima poja Juhani noorepõlveloominguga. Pererahvas oli samal ajal koos teiste ümberkaudsete külaelanikega metsas varjul.
Pala külas Raudemetsa voore serval asub Kaljaspoolikutele kuulunud Mäe talu asemel praegu Juhan Kaljaspooliku mälestuseks paigaldatud kivi.
Soov paigaldada Juhani auks mälestuskivi oli Pala küla elanike ühine soov, nende unistus täitus 20. juunil 1992. (Aluoja, Kaarel. 2004. Pillimäng pani küla kajama. Järva Teataja)
Külla rajati
aianduskooperatiiv
Kohalikelt elanikelt kuuldu järgi asutati Raademetsa aianduskooperatiiv 1979. aasta jaanuaris Kirna kolhoosi juurde. Valiti kolmeliikmeline juhatus, kelle ülesandeks jäi koostada põhikiri, otsida sobiv koht ja tellida projektdokumentatsioon.
Mitme variandi vahel valides otsustas rahvas praeguse asukoha kasuks. Suvel korrastati maa-ala. Esitati taotlus maa eraldamiseks.
1979. aasta oktoobris oli esimene üldkoosolek, kohal oli kümme liiget. 1980. aastal sai kooperatiiv kätte maa loodusest eraldamise akti ja 1982 hoonestusprojekti.
Ehitati teed, kaevud ja ühisveetorustik, elektriliinid. 1992. aasta augustis oli üldkoosoleku päevakorras aianduskooperatiivi ümberkorraldamine ja liikmete vara erastamine.
Raademetsa külas on 19 maja. Kuigi alguses oli Raademetsa mõeldud suvituskohaks, on juba kuus peret ehitanud oma maja ümber ja sinna aasta ringi elama asunud.
Bussiliiklus Raademetsas puudub. Liikuma pääseb ainult isiklike liiklusvahenditega. Pala külast käib buss Türile esmaspäevast reedeni kaks korda päevas. Üks Pala küla elanik ütles, et erilisi suhteid Raademetsa elanikega pole, sest suvilapiirkond jääb nii eraldi.
Soovitusi külaelu
elavdamiseks
• Pala külas on palju võimalusi turismi arendada, sest olemas on üks kultuurimälestis (kivikalme) ning pärandkultuuri- (11) ja looduskaitseobjekte (Raudemetsa mänd ja Vanga kased). Neid tuleks lihtsalt teha atraktiivsemaks.
Samuti asub lähedal imeilus Türi voorestik, kuhu võiks ehitada vaatetorni, et seda vaatamisväärtust jälgida.
• Praegu on Pala külas inimestevahelist suhtlust vähe. Küll tegutseb Kirna seltsimaja, mis saadab laiali ürituste kutseid.
Kõik küsitletud Raademetsa elanikud väitsid, et kutseid nad on saanud, kuid üritustest pole kunagi osa võtnud. Üks viimaseid MTÜ Kirna Kolmiku korraldatud üritusi oli eelmise aasta augustis rattamatk.
Et paljud külaelanikest on pensionärid, võiks Kirna seltsimaja korraldada põnevaid üritusi ka vanemale põlvkonnale (arvutikursused või käsitööringid).
Spordiüritustest võiks teha kepikõndi ja kultuuriüritustest võiks mõelda kohalike laste jõulukontserdile.
• Türi vallas tegutseb Kesk-Eesti käsitöökoda, mis jätkab vanu käsitöötavasid. Käsitöökoda asub Türil ja kui sinna käima panna buss Türi valla väikekohtadest nagu Raademetsa, osaleks seal kindlasti palju rohkem rahvast.
• Suvitajate paremaks kaasamiseks peab teadma nende soove ja ootusi. Hea viis selleks oleks omavalitsusel korraldada küsitlus ja uurida elanikelt, mida nad sooviksid näha oma kodukohas teisiti ning millistele üritustele nemad kokku tulla sooviksid.
Küsitluse võiks teha e-posti teel, et kõik saaksid sõna sekka öelda.
• Kaugemate inimestega suhtlemist aitaksid tihendada mitmesugused üritused, näiteks Pala küla suvepäevad, millest tuleks kindlasti pikemaajaliselt ette teatada.
Hästi korraldatud ja reklaamitud suvepäevad tooksid kokku rohkelt rahvast ning paneksid inimesi suhtlema vabas ja lõbusas keskkonnas.