Järvamaa kutsehariduskeskuse õppekohtadele käib tihe konkurents

Kooli tuleb pidevalt reklaamida. Järvamaa kutsehariduskeskus võttis osa avatud talude päevast ja tutvustas Säreveres 34 tonni kaaluvat CV9035 soomukit. Eelmisest aastast saab koolis õppida ka soomustehnika tehnik-mehaaniku erialal. Foto: Dmitri Kotjuh

• Huvi kutsehariduskeskuses õppimise vastu on kasvanud just täiskasvanute seas
• Praeguseks on kooli esitatud üle kuuesaja sisseastumisavalduse
• Osa õppegruppe on juba täitunud

Tänavu on Järvamaa kutsehariduskeskuse õppekohtadele varasemate aastatega võrreldes esitatud märkimisväärselt rohkem avaldusi.

Järvamaa kutsehariduskeskuse õppe- ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi ütlust mööda on huvi kutsehariduse vastu aastast aastasse tõusnud. «Kutseharidus on aina populaarsem,» sõnas ta.

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktori Rein Oselini kinnitusel on huvi kutsehariduskeskuses õppimise vastu kasvanud just täiskasvanute seas. «Põhikoolijärgseid õpilasi võiks meie juurde õppima tulla rohkem. Seda tahab ka ühiskond, et noor õpiks endale midagi praktilist, millega hiljem leiba teenida,» rääkis ta. Tema sõnul soovivad tööandjad, et noortel oleks praktilisi oskusi ning tavaline keskharidus pole tänapäeval enam nii konkurentsivõimeline kui samas vanuses kutsehariduse omandamine.

Oselini andmetel on aina suurem hulk õpilastest õppega rahul. «Me loodame, et vanem põlvkond, kes on siit saanud positiivse emotsiooni, suudab selle edasi anda ka oma järelkasvule,» rääkis ta.

Kutsekeskhariduse kõige populaarsemad erialad on sel aastal hobuhooldaja, põllumajandustöötaja ning IT-süsteemide nooremspetsialist. Kutsehariduse eelistatuimad valdkonnad on hooldustöötaja, linnukasvataja ning põllumajandustöötaja.

Praeguseks on kooli esitatud üle kuuesaja sisseastumisavalduse. Oselini ütlust mööda on ligi viissada neist esitanud täiskasvanud huvilised. Osa õppegruppe on juba täitunud ning näiteks loomaarsti abilise õppekavale kandideerivatel noortel seisab ees tihe konkurss.

Kutsekeskhariduse kõige populaarsemad erialad on sel aastal hobuhooldaja, põllumajandustöötaja ning IT-süsteemide nooremspetsialist. Kutsehariduse eelistatuimad valdkonnad on hooldustöötaja, linnukasvataja ning põllumajandustöötaja. «Osa neist gruppidest on praeguseks juba täidetud,» rääkis Marrandi. Ta tõdes, et ka teiste erialade vastu on sel aastal huvi suur. «Meil on hea meel, et avaldusi on tulnud nii palju ja enamik gruppe praeguseks avatud,» lisas ta.

Väga populaarseks on osutunud töökohapõhine õpe. Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses läbi viidava õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem. Õpe eeldab kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostööd. Kõige suurem on olnud sisseastumine teetöömasinate juhi erialale, mille õpet viiakse läbi suures osas Ida-Virumaal. «Lisaks puhastusteenindaja eriala Tartu ja Viljandi gruppidele hakkavad täituma ka selle eriala Järvamaa töökohapõhise õppe kohad,» lisas Marrandi.

Esimest aastat pakub kutsehariduskeskus eraldi vastuvõttu täiskasvanud õppijatele kutsekeskhariduse õppekavadele. Inimestel, kellel ei ole keskharidust, aga sooviksid seda omandada koos kutsega, avaneb uus võimalus. «Tavaliselt suunduvad noored meie juurde õppima pärast põhikooli lõppu, aga nüüd on ka täiskasvanutel võimalus õppida kutsekeskhariduse erialasid sessioonõppes,» selgitas Marrandi. Tema kinnitusel pole sellist võimalust varem pakutud. Kui huvilisi on piisavalt, avatakse selline õpe juba sügisel. Täiskasvanud õppijatel on võimalus sessioonõppe vormis õppida teedeehituse ja IT-süsteemide nooremspetsialisti erialal.

Marrandi kinnitas, et suurest huvist hoolimata kedagi ukse taha ei jäeta. «Kindlasti ootame kõiki huvilisi siiski avaldust esitama,» sõnas ta.

Kriisiajale tagasi vaadates ütles Marrandi, et kutsehariduses on kaugõpet läbi viia üsna keerukas, sest praktilisi oskusi on veebi kaudu õppida sageli raske. «Kuidas sa interneti teel ehitad,» muheles ta. «Mõningad praktilised ülesanded jäid õpilastel siiski kodus teha, kuid rohkem keskendusime teoreetilistele teadmistele ning ülemäära keerulised tegevused lükkasime hilisemaks,» sõnas Marrandi. Ta lisas, et õpilastele, kellele kaugõpe ei sobinud ning kes vajavad järeleaitamist, algavad augusti lõpupoole lisatunnid, et nad saaksid järjele ning uut õppeaastat alustada.

Marrandi kinnitas, et raskustest hoolimata said kooli õpetajad ja õpilased distantsõppega kenasti hakkama. Seda kinnitab ka tõik, et kutseeksamid sooritati valdavalt positiivsetele tulemustele. «Õnneks tekkis meil enne kutseeksamite algust võimalus veel üheskoos praktilisi töid teha,» lisas ta. Need, kellel juunis eksamid sooritamata jäid, saavad teste teha augustis. «Õppisime selle kriisiga palju ning nüüd, kui esimene distantsõppekogemus olemas, teame, kuidas veelgi paremini toimida, kui koroonaviiruse leviku teise laine tagajärjel oleks seda vaja,» lausus Marrandi.

Soovijatel on kutsehariduskeskusesse võimalik avaldusi esitada 14. augustini. Seda saab teha sisseastumise infosüsteemi kaudu või soovi korral nii Paide kui ka Särevere õppekohas. 18. augustil tulevad kokku vastuvõtukomisjonid, pärast mida selgub vastuvõetute nimekiri. Juhul kui õppekavad ei täitu, on augusti lõpus lisavastuvõtt.