T, 7.02.2023

Brasche apteegitoas nägi maailm esimest korda Eesti apteekide ajalooraamatut

Tiit Reinberg
Brasche apteegitoas nägi maailm esimest korda Eesti apteekide ajalooraamatut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ainr Raal oli üks neist, kes 25 aastat tagasi otsustas, et Eesti apteekide ajalugu peab raamatuks saama. Nüüd avaldas ta lootust, et sellele tuleb järg ning kirja pannakse apteekide ja apteekrite lood 1940. aastale järgnenud ajajärgust.
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ainr Raal oli üks neist, kes 25 aastat tagasi otsustas, et Eesti apteekide ajalugu peab raamatuks saama. Nüüd avaldas ta lootust, et sellele tuleb järg ning kirja pannakse apteekide ja apteekrite lood 1940. aastale järgnenud ajajärgust. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti apteekide ajalool kulus ideest raamatuköiteni jõudmiseks ligi 30 pikka aastat. Neljapäeval esitleti koguteost, kus iga 1940. aastal tegutsenud 205 apteegi kohta on peatükk ja illustratsiooniks foto või paar.

Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmel ulatas raamatu koostajale Kalju Pajule tänutäheks taimekimbu. «Sõidame nädalas korra paar Võhma ja Suure-Jaani vahet ning teeääres on üks põld, mis sunnib peatuma ja korjama – seal kasvavad tatar, päevalill, mais, uba ja paljudele tundmatu harilik keerispea,» selgitas Kimmel lahti kimbu sisu.

Raamatus on Järvamaaga seostatud 14 apteeki, kuid ilmselgelt on nende sekka ekslikult sattunud Põltsamaa apteek, sest see linn pole ühegi ajaloolise tõmbetuule tõttu olnud Järvamaa osa. Üks toimetajatest, Kaidi Sarv, selgitas, et nii on märgitud Gustavsoni käsikirjas ja tegijad ei seadnud seda kahtluse alla.

Märksõnad
Tagasi üles