/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/19/13736116t1hd85d.jpg)
- Paidelased naudivad roose väga
- Suursugused lilled sobivad väärikasse parki hästi
- Linna lilleilu pole koroona kiuste kannatada saanud
- Uusi suvelilli ja püsikuid lisandub linnapilti veelgi
Eelmisel nädalal tegid Paide linna aednik Hedi Jürgen ja tema tänavune abiline Janne Sassiad Pärdi muusikaaias algust kevadhaljastusega. Esmalt istutasid nad sinna 120 valge roosi «White Cover» istikut, mis peaksid suvel õiteilu näitama.
Jürgen selgitas, et nagu nimestki järeldada võib, on tegemist pinnakatteroosiga. «Sobib linnahaljastusse ideaalselt ja on hooldusel vähenõudlik,» lisas ta.
Jürgen on juba ammu täheldanud linlaste roosilembust, sest raekoja kõrval, muusika- ja teatrimaja ees ning Soo tänava ristmikul imetletakse roose alatihti ning siit-sealt on kostnud arvamust, et roosiilu võiks linnas rohkemgi olla.
«Nüüd siis tuleb. Kes tahab, saab juba suvel Pärdi aias «Valgeid roose» laulda, kuigi see muusikateos ei kuulu Arvo Pärdi loomingu hulka,» naljatas ta.
Roose peenardesse saada polnud sugugi lihtne. Hedi Jürgen sõnas, et kõige rohkem muretseb ta taimede pärast, mis on istutatud skulptuuri ette. «Seal on äärekividega piiritletud peenar ja tuli leppida oludega, nagu sinna varem rajatud on. Ennemalt istutasime sinna mitu korda suve jooksul suvelilli, mis oli kulukas ja töörohke ettevõtmine,» selgitas ta.
Roosipeenar on nüüd küll püsivam, kuid paraku ei saanud selle aluspõhja ja mullalist koostist sügavalt läbi kaevata ja uuendada, seetõttu hoiavad aednikud hinge kinni, et roosid end peenras ikka koduselt tunneksid.
Teise peenraga, mis asub pargi Väike-Aia tänava poolsel küljel, oli samuti omajagu tegemist. «Varem kasvas seal pehme mesikhein, aga tundub, et keegi ei pannud eriti tähelegi, et seal peenar oli, ja selle korrashoidmise keerulisusest ei hakka ma rääkimagi,» lausus Jürgen. «Lasime peenra sügavuti kopaga läbi kaevata ning vedada rammusama ja viljakama mulla sisse, hobusekulda lisasime ka. Ariex Teeninduse masinad tulid appi ning töö sai päevaga tehtud.»
/nginx/o/2021/04/19/13736117t1hf9c7.jpg)
Selliselt ette valmistatud pinnas peaks Jürgeni meelest roosidele meeldima küll. «Olen kavandanud rooside juurde kõrged kõrrelised, roog-sinihelmika puhmad, ning madalad kadaka vormid peenra nurkadesse ja esiossa,» selgitas ta. «Kõik kokku peaks looma omanäolise ja harmoonilise peenra.»
Sel nädalal võtavad aednikud ette ülejäänud linna peenrad ja põõsad. «Peenrad tuleb lillede istutamiseks ette valmistada ja põõsad tagasi lõigata, seejärel tuleb tavapärane esimene lillekate võõrasemadest,» ütles Hedi Jürgen. Esmajärjekorras ikka keskväljakule. Seal ootavad ees juba Maksimarketi ringilt sügisel osaliselt ära toodud tulbid.
«Ringteel olid tulbid küll ilusad, kuid kasvutingimused jäid kesiseks ja hooldus oli raskendatud, seetõttu kolime need riburada mujale linna,» selgitas Jürgen.
Nii nagu igal aastal, tulevad ka tänavu linna tänavapostide külge lilleamplid, kus kasvab sinine tiiviklill, kuid mitte ainult sinist, vaid ka valget värvi. Samuti saavad lillekastid uut sisu. Jürgen märkis, et sinna on kavas istutada lisaks kõrrelistele sinist tiiviklille ja ripppelargooni. «Muusika- ja teatrimaja ees olevates kastides peaks pelargoonide värv kenasti harmoneeruma roosidega,» lisas ta.
Teise lillekattesse on Jürgeni ütlust mööda tellitud suvelilledest põõsas-hõbekakart, suva ilunõgest, kõlupead, halli salveid, padipõõsast, jõhv-stepirohtu, begooniaid ja nendega hästi kokku sobivaid kõrrelisi. «Tasahaaval suurendame peenardes ka püsikute osa. Oleme tellinud näiteks mõrsjalille, helmikpöörist, suureõielist karikakart, hübriidkukeharja, suurelehist brunnerat,» lausus Jürgen. «Lembitu pargi lillepeenardes toretsevad edasi laugud ja loodetavasti ei katkuta nende õisi enam küljest ära nagu eelmisel suvel.»
Paide linna lillehankest katab suurema osa Hedi Jürgeni ütlust mööda Kanepi aiand, kellega on eelmistel aastatelgi olnud hea koostöö. «Neid lilli ja taimi, mida neil pole, toome Türilt Elise aiast ja Anu aiast,» lisas ta.
Kui eelmisel aastal oli kuulda, et koroonakriis kahandas linnade lilleilule tehtavaid kulutusi, siis tänavu Jürgen võimaluste nappuse üle küll ei kurda. «Kõik taimed, mida oleme amplitesse, kastidesse ja peenardesse plaaninud, on tellitud ja sugugi mitte säästukava alusel. Samuti sain endale abilise. Räpina aianduskoolis aednikuks õppiv Janne Sassiad saab teha linnahaljastuses oma praktikat,» selgitas ta.
Küll rõhutas Jürgen, et tööpõld piirdub siiski Paidega. «Väiksematesse kohtadesse me kahjuks ei jõua. Loodame siiralt, et linna haldusalas olevates külades võtavad haljastuse oma õlule kohalikud kogukonnad,» ütles ta.
Enim neist on kõneainet pakkunud Sargvere mõisapargi ilupeenrad, mis vajaksid samuti kevadsuvisel ajal hooldust.
Õnneks on seal aktiivne kogukond olemas ja Jürgenile teada on mõisa perenaine Kadi Truus lubanud nende tegevusele osaliselt õla alla panna.