Laagris valmis üheksa uut väikekannelt

Kandlelaagris valminud pillidel esitasid usinad õppijad ka ühe loo. Foto: Anne Põder

• Kandlemeisterdajad tegid ka esimese pilliloo
• Raekojas kõlasid kandlehääled eriti ilusasti
• Laulupeol kavas olnud rahvapillilood said siiski mängitud

Kolmapäeva õhtul helises Paide raekoda kandlehelidest, kui viiepäevases laagris käinud olid valmis saanud pilli ja kutsunud teisi kanneldajaid kontserdile ühes endaga musitseerima.

Järvamaa väikekandlepäe­vade üks eestvedajaid, Hedi Jürgen, märkis, et sellises ürituses on süüdi tema hea sõber Eliise Peelo, kes õppis sügisel mängimise ära, kuid tahtis kangesti oma pilli. «Nii käiski ta mulle nagu uni peale, et korraldaks ürituse, kus saaks väikekandleid meisterdada ja nendel siis mängu põhitõed selgeks õppida,» selgitas ta.

Jürgen teab hästi, et just niisugusest ettevõtmisest sai temagi omal ajal pärimusmuusika ja kandlemängu pisiku külge ning see andis julgust asi ette võtta.

Jürgen ei salanudki, et asjatamist ja korraldamist oli palju, kuid see kõik läks meelest, kui käes oli ürituse kõrghetk Paide raekojas, kus kõlasid kaunid ja rahustavad kandlehelid. «Olen väga rahul. Kõik, mis plaanisime, läks korda,» sõnas ta.

Esimesena võtsidki raekoja saalis pilliloo üles kandlelaagris osalenud. Eliise Peelo juhendusel olid nad selgeks saanud rütmilise Läti seljatantsu.

Kuigi kontserdil mängis kaheksa naist, kes olid Võrumaa kandlemeistri Mihkel Soone juhendusel omale pilli meisterdanud, siis Jürgeni ütlust mööda valmis laagris tegelikult üheksa pilli. «Üks meisterdaja tegi uhke 12 keelega väikekandle ja sõitis sellega juba koju ära,» täpsustas ta.

Laagrilistest suurem osa puutuski väikekandle ja selle mänguga kokku esimest korda, aga välja see ei paistnud ning vabalt võinuks arvata, et nad on seda varemgi teinud. Osa neist käis enne esinemist õppimas juba ka professionaalse kandlemängija Kadri Lepassoni õpitoas.

Peale nende astusid kontserdil üles Paide muusikakoolis Silvi Tumanskaja juhendusel rahvapille õppivad noored, kes harjutavad nii väikekannelt kui ka lõõtspilli.

Järvamaa kõige tuntumad kanneldajad on Albu Simmeldajad, kes harjutavad Kaja Kraavi eestvedamisel. Kraav märkis, et neilgi on mängijate seas pidev liikumine ja seekord kontserdil üles astunud ei saa veel oma oskusi aastatega mõõta. Koos Paide pärimusmuusika ringiga Rakukene esitasid nad kaks pala, mis pidanuks kõlama Järvamaa laulu- ja tantsupeol, kuid kahjuks jäi pidu ära. «Oleme need lood ju selgeks õppinud ja mängime nüüd ikkagi,» ütles Hedi Jürgen.

Ka Jürgen astus koos Paide Rakukesega kontserdil üles ja märkis, et mõnikord on neil pillimängijaid rohkem, mõnikord vähem. «Kõik, kes tahavad, on alati pärimusmuusikat tegema oodatud, sest õppida pole kunagi hilja,» lausus ta.

Kontserdi lõpu täitis professionaalne pärimusmuusika duo Viik koosseisus Kadri Lepasson 12-keelsel kandlel ja Ott Kaasik kitarril (Rootsi lautol). Nad esitasid valdavalt Lapassoni lugusid.

Hedi Jürgen ei käinud välja vekslit, et järgmisel aastal on jälle midagi sellist oodata, aga kui huvilisteringi kokku saab, siis miks mitte.