/nginx/o/2020/01/21/12884711t1h259e.jpg)
/nginx/o/2024/09/23/16374867t1h0943.jpg)
Kõigepealt sõna «perifeeria» tähendusest. Tuntud USA sotsioloogi ja politoloogi ning maailmasüsteemide teooria rajaja professor Immanuel Wallersteini 1974. aasta teooria järgi kuuluvad perifeeriasse riigid, kellel pole mingisugust majanduslikku ega poliitilist võimu ja kus tootmine on minimaalne, ent kust ülejäänud maailm saab oma tooraine.
Need piirkonnad on sageli mõjutatud hävitavatest sõltlassuhetest koloniseeriva emamaaga, mis on kohalikud võimustruktuurid korrumpeerinud ja lammutanud.
Võite küsida, mis seos on selle definitsiooniga Järva vallal. Aga otsene ja ilmne seos. Nimelt tahetakse lähiaastatel püstitada Järva valda kuni 109 tuulegeneraatorit, mille igaühe tipu kõrgus on arendajate soovil kuni 270 meetrit, mis on võrreldav Tallinna teletorni kõrgusega (314 meetrit). Selle üle otsustab Järva vallavolikogu.
Sellega seoses lendab prügikasti projekt Green Destinations ehk rohelised sihtkohad. Nimelt on Järvamaa, kaasa arvatud Järva vald, liitunud kestliku turismi rahvusvahelise võrgustikuga. Roheliste sihtkohtade puhul on tegemist kvaliteediprogrammiga, mida Järvamaal tuleb edaspidi järjepidevalt täita. Sealjuures pole tegu kaugeltki mitte ainult turismivaldkonda puutuva, vaid kogu elukeskkonnaga laiemalt.
Lisaks tasub märkida, et Järvamaale omistati 2021. aasta kevadel selle programmi täitmise eest esimene hõbetaseme tunnustus Green Destinations Silver Award. Kinnituse hõbetaseme väärilisusest sai sihtkoht ka 2023. aastal. Taaskord hõbedat vääriv tase. Kolmel järjestikusel aastal valiti Järvamaa edulugu maailma, rõhutan veel kord, maailma kestlike sihtkohtade esisaja nimekirja!
Muuhulgas on selle programmi üks põhiväärtus loodussõbralikkus. See tähendab, et kaitstakse väärtuslikke maastikke, ilusaid vaateid, looduslikke elupaiku ja elusloodust.
Milliseid ilusaid vaateid aga hakkab pakkuma Järva valla maastik, kui seal kõrgub 109 Tallinna teletorni. See on ainult üks nüanssidest selles rahvusvahelises projektis, kuid tuleksin nüüd olulisema juurde.
Järva Teataja 14. septembri artiklis selgitab üks tuulepargi arendajatest, Vindr Balticu OÜ ettevõtte juht Marko Viiding, et nad on alustanud läbirääkimisi maaomanikega ja ajanud asju omavalitsustes. Öeldu põhjal jääb mulje, et Eesti mehed ajavad Eesti asja, kuna elekter on ju meil probleemne.
Aga üks asi hakkas mind selle artikli juures siiski vaevama. Ilmselgelt vajab selliste «teletornide» ehitus hunnikute viisi raha, aga kui vaadata äriregistrit, siis Vindr Balticu OÜ on loodud 2021. aasta novembris ja tema kapitali suurus on vaid 5104 eurot.
Edasi läheb huvitavamaks. Selgub, et Vindr Balticu OÜ omanik on hoopis Rootsi ettevõte Vindr AB, kes arendab tuuleenergiaprojekte Norras ja Rootsis ning on sealt laienenud teistesse Põhjala ja Balti riikidesse. See ei ole siiski lõplik omanik, sest Vindr AB emaorganisatsioon on hoopis Rootsi ettevõte Treblade AB.
Jätan nüüd selle tõelise omaniku tagaajamise, sest mind huvitab hoopis raha päritolu.
Vastus tuleb Vindr AB kodulehelt. Nimelt märgitakse kodulehel, et saavutamaks endale seatud eesmärki – olla suunanäitaja Põhja-Euroopa taastuvenergeetikas –, oli Vindr AB investori otsingul, omades nii tehnoloogilist kompetentsi kui ka arusaama siinse piirkonna kultuurilistest eripäradest.
Edasi lugedes selgub, et otsinguid kroonis edu. Käed löödi Euroopa taristuinvestori ja InfraVia fondiga.
InfraVia koduleht aga selgitab, et tegemist on Pariisis asuva Prantsusmaa erakapitali investeerimisfondiga, kusjuures investeerimisfirma omandab osaluse infrastruktuuri ja tehnoloogia kasvuettevõtteis. Kodulehe andmetel on kaasatud kapitali maht 12 miljardit eurot 15s Euroopa riigis.
Ehk siis lühidalt. Euroopa ärihaid on sirutanud oma haarmed Eesti poole, et saada kasumit Eesti loodusvarade ja loodusressursside arvelt.
Kui praegu hakkab keegi vastu vaidlema, et tuul pole mingi loodusrikkus, siis soovitan lugeda põhiseaduse viienda paragrahvi kommentaare, kus on sõnaselgelt öeldud, et kuna nimetatud norm on üldise sisuga keskkonnaprintsiip, siis on terminit «loodusvarad ja -ressursid» põhimõtteliselt võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhielementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime.
Eelmärgituga tahan öelda, et tuulepargi rajamine Järva valda ei ole mitte ainult vallavolikogu pädevuses, vaid see on põhiseadusliku järelevalve küsimus.
Rahast veel. Ilmselgelt puudub asjas vaidlus, et rajatav tuulepark hakkab tootma välisinvestoritele või omanikele megakasumit, sest muidu ju sellist investeeringut ette ei võetaks.
Mis jääb Järva valla inimestele? Järva Teataja artikli põhjal kolme kilomeetri raadiuses asuvatele elamutele talumistasu 3,5 protsenti rajatisealuse maa maksustamishinnast ehk sendid ning toetus mõne kergliiklustee ja laste mänguväljaku rajamisel.
Loomulikult ka ühekordne tasu kinnistuomanikule, kelle maale «teletorn» püstitatakse.
Loodan väga, et Järva vallavolikogul jätkub tervet mõistust, et peatada see hullumeelne tuulepargi projekt, kus eestlastele jäävad üksnes pastel ja kannel, ning seista selle eest, et Järva vald ei muutuks perifeeriaks.