Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/17/5055527t1h589f.jpg)
/nginx/o/2013/05/15/1755824t1hb4de.jpg)
/nginx/o/2012/12/03/1468644t1h1ede.jpg)
Palju võlgadesse sattunutest on võtnud kiirlaenu ja elanud nii oma elu aastateks keeruliseks. Eriti tasub raha kasutamist ette kavandada jõulukuul.
Tänavu Süda-Eesti sotsiaalkeskuse võlanõustaja Tiina Larveni juurde jõudnud 120 hätta sattunu seast on paljud kimpus just kiirlaenust alanud võlaga. «Võetakse 50- ja 100euroseid summasid, kuid minu juurde jõudes on tagasi maksta vaja juba tuhandeid eurosid ja neid tasutakse aastaid,» selgitas ta. «Kuigi kiirlaenud on liiga kergesti kättesaadavad, teevad inimesed ise kahjulikke laenuotsuseid, kas siis teadmatusest või lihtsalt seetõttu, et kohe on raha vaja.»
Võlgu elavad nii
noored kui vanad
Larveni kogemust mööda võtavad mõtlematult võlgu nii mehed kui ka naised, nii noored kui ka pensionärid. Mingit üldistust ta siin teha ei saa.
Kui, siis vaid selles, et võlgadesse ajab oskamatus oma rahaasju ajada. «Ei tehta pereeelarvet, ei plaanita kulusid, arvestata igapäevaseid väljaminekuid,» täpsustas ta.
Pühad on ukse ees, kaugel pole ka jõulukingituste ostmise ja pidustuste aeg, mis tahes-tahtmata nõuab rahakotist tavapärasest rohkem.
Igal juhul soovitab Larven juba kuu algul kalkuleerima, kuidas oma ostukäitumist korraldada.
Kuigi kiirlaenupakkujad püüavad kliente juurde võita loosungitega, nagu «Jõuluaeg on jälle käes» ja «Täna võtad, jaanuaris maksad», ei tohi mingil juhul kiirlaenude eest jõule tähistada. «Mida vähem on raha, seda rohkem tuleb mõelda, millele kulutada. Eriti kui peres on lapsed,» hoiatas Larven.
Tema teenindab nii Süda-Eesti sotsiaalkeskusse kui Eesti töötukassasse pöördujaid.
Ka tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski rõhutas, et kiirlaen sümboliseerib kiirust ja kõike sellega kaasnevat, kuid peab säilima kaine mõistus selliseid otsuseid kergel käel mitte vastu võtta. «Kiirlaenu puhul on tavapärane, et hiljem sattutakse makseraskutesse, sest intressid on märgatavalt kõrgemad kui tavalaenul,» põhjendas ta.
Jõuluajal püüavad kiirlaenuandjad värvata kliente igasuguste meetoditega. «Kui meelitatakse loosungiga, et täna võtad laenu, aga tagasi hakkad maksma alles uuel aastal, tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Kuigi esialgu võib kuu aega olla intress null, tuleb hiljem juba suurem intress peale,» selgitas Turetski.
Turetski lisas, et kui võtta laenu kellegi teise kingituse tarvis, siis kas see on väärt seda, et hiljem ise ehk hädas olla.
Ka kiirlaenufirmad peaksid Turetski meelest olema reklaamidega ettevaatlikumad. «Ma ei ole päris kindel, kas niisuguste võtetega (stiilis, et raha tagasimaksmise peale mõtle alles tuleval aastal – toim) jõuluajal kliente meelitada on ikka eetiline,» lausus ta.
Turetski meelest on kõige suurem viga, kui laen võetakse kiirelt, nagu ka nimetus ütleb. «Tuleks kaaluda variante, võrrelda pakkumisi ja tagasimaksetingimusi,» selgitas ta. «Kui inimene on otsustanud siiski laenu võtta, tuleks teha põhjalik taustauuring kiirlaenufirma kohta.»
Laenuvõtul tasub veenduda, et dokumendid oleksid korras. «1. juulist kehtib nõue, et kõik laenuandjad peavad pakkuma kliendile A4 suuruse teabelehe, kus personaalselt antud inimesele välja toodud kõige olulisem. Millise summa ta laenab, kui pikaks ajaks ja millise summa tagasi maksma peab,» selgitas Turetski.
Teabelehel peab olema välja toodud ka fakt, et laenuvõtjal on võimalik 14 päeva jooksul otsusest taganeda. «Taganemisõigus tähendab, et kui inimene on võtnud laenu, võib ta põhjenduseta 14 päeva jooksul taganeda, kui maksab tagasi summa ja 14 päeva intressid,» täpsustas ta.
Kui laenuandja infolehte ei esitle, peaks peas kõlama esimene ohusignaal.
Turetski ütlust mööda kehtib üldiselt reegel, et mida rohkem küsimusi laenuandja kliendilt küsib ja mida rohkem huvi tunneb, seda usaldusväärsem ta on.
Kui laenuvõtja vastu ei tunta mingisugust huvi ega veenduta, kas ta on võimeline summa tagastama, peaks peas kõlama järgmine ohusignaal. «Kõige hullem põhjus, milleks kiirlaenu võtta, on see, kui võetakse eelmiste kohustuste ehk võlgade katteks,» lisas Turetski.
Turetski soovitas niisuguse olukorra tekkides olla pigem enda suhtes aus ja probleemidele silma vaadata, mitte otsida leevendust kiirlaenudest. «Abi ja nõu tuleks otsida võlanõustajatelt. Peab olema julgust ja tahtmist, et teadjamatega kiiresti ühendust võtta ja mitte murega üksi olla,» soovitas ta.
Vale on laenata
võlgade katteks
Viljandimaal tegutseva võlanõustaja Evelin Laanemäe ütlust mööda on kahjuks üpris tavaline, et inimene satub nii-öelda lumepallikeerisesse. «Üks laen võetakse teise katteks ja probleemid kuhjuvad,» lisas ta.
Kui ilmnevad tagasimaksmeprobleemid, tuleb suhelda firmadega, kellelt laenud on võetud. «Tarvis on, et suhtlus oleks dokumenteeritud, mitte suusõnaline, muidu võib juhtuda, et ühe töötajaga tehtud kokkuleppeid järgmine töötaja ei tea,» põhjendas Laanemäe.
Laanemäe hinnangul on tegu karmi mänguga, kus laenuandjad tihti vastutulelikkust üles ei näita.
«Kui asi läheb tõesti kohtuni ja ühel hetkel on postkastis hageja kaebus, on kõige rumalam pea liiva alla pista ja probleemi ignoreerida,» lausus ta. «Las annavad asja kohtusse, vähemalt ei kasva siis võlg edasi, kui asi on kohtust läbi käinud.»
Laanemäe ütlust mööda on oluline hagile ka vastata, selgitades põhjusi, miks laen võeti ning kuidas ja millises jaos on võimalik raha tagasi maksta. «Kui laenuvõtja endast märku ei anna, teebki kohus tõenäoliselt sellise otsuse, nagu kiirlaenufirma soovib,» sõnas ta.
INTRESSIDE VÕRDLUS
• Kiirlaenu keskmine intress 2012. aastal on 146%, varieerudes vahemikus 112–245%.
• Kodulaenu keskmine intress 2012. aastal on 3%, varieerudes vahemikus 2–6%.
• Autoliisingu keskmine intress on 2012. aastal 6%, varieerudes vahemikus 5,5–12%.
• Järelmaksu keskmine intress 2012. aastal on 19%, varieerudes vahemikus 14–25%
Allikas: tarbijakaitseamet
JUHTUM ELUST ENESEST
Evelin Laanemäe
võlanõustaja, MTÜ Nõutuba
Kolmekümnendates meesterahvas Viljandimaalt võttis möödunud aasta jaanuaris enne jõule esimese kiirlaenu 200 eurot. Enne aastavahetust võttis teise. Juuni alguseks oli tal kaelas kuus SMS-laenu.
Esimesed kaks laenu võttis mees, et oleks jõulude ja aastavahetuse ajal hea ja muretu olla – järgnevad selleks, et vanu võlgu katta. Praeguseks on tema võlakoorem 3500 eurot ja ilmselt läheb võlgade katteks müüki tema maapiirkonnas asuv korter.