Sisukord
Paberleht
Paberleht

Tammsaare osaühing ehitas Peetrisse lüpsilauda

2 min lugemist
Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala rõõmustab Peetris valminud uue laudakompleksi üle, mis võimaldab tal pakkuda lehmadele vabalt elamise tingimusi ja tõsta sellega tootlikkust. FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Paide poolt Peetrisse sõites vasakut kätt tee ääres jääb silma kolm tibukollast lauta. Üks nendest kuulub sel nädalal avamispidu pidavale Tammsaare osaühingule.

Esimesel laudal on silt «AS Peetri Põld ja Piim robotlüpsilaut, kaheksa robotiga 512 loomale». Mõtleme juba, et oleme eksinud, kuid siiski mitte.

Meile vastu tulnud Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala ütleb, et osaühingu oma selles reas see kolmas – peagi valmiv üle 2,2 miljoni euro maksev vabapidamisega laut, mille ehitust toetab Euroopa Liit PRIA kaudu 490 000 euroga. «Ehitatud täpselt sama projekti järgi, mis need kaks siin,» selgitab ta. «Projektid on kallid. Nii oleme kokkuhoiu mõttes rajanud laudad ühe järgi.»

Nii on sel nädalal avamispidu pidavas veel nimetus Tammsaare laudaski kaheksa robotit ja kohti 512 lehmale, kuid Rannala hinnangul on see teistest siiski parem. «Näiteks söödakäigu tegime siin laiema ning muudetud veel üht-teist siin ja seal,» täpsustab ta.

Küsimusele, miks Albus asuva Tammsaare osaühingu laut on ehitatud Peetrisse, vastas Rannala, et miks ka mitte. «Kui saame selliselt äripartneritena hästi läbi ja koostöös on võimalik ju kulusid kokku hoida,» ütleb ta.

Kui tahaks arvata, et suurlauda ehitus toob piirkonda töökohti juurde, siis selgub, et nii see pole. Rannala selgitab, et tegemist on täisautomaatlaudaga, mida juhi kasvõi Tallinnast, sest kõik käib arvutite teel. «Kui tekib mingi tõrge, annab arvuti sellest teada ja saab spetsialisti kohale saata,» täpsustab ta.

Kuigi Rannala mõistab vajadust maale töökohti luua, niisugune laudakompleks kedagi peale ühe farmijuhataja ei vaja ning ärimehena on tema eesmärk kasumit teenida. «Sotsialismi ei saa arendada, tuleb jälgida piima omahinda ja püüda hoida seda võimalikult madalal, sest kallist piima ju ei osteta,» selgitab ta.

Loomadele veavad silo ette traktorid ja jõusööt tuleb lüpsiajal torudest. Lüpsmas võivad lehmad käia nii tihti kui soovivad ja toodetud piimakogusest sõltub neile automaatselt ette kukkuva jõusööda kogus.

Eile oli laudas loomi vaid käputäis. Rannala selgitusel tuuakse lähikuu jooksul neid üle praegustest Tammsaare OÜ Albus asuvatest lõaspidamisega lautadest. «Järk-järgult hakkame loomi harjutama uute oludega ja mõistame, et nemadki vajavad sisseelamisaega,» ütleb ta.

Nii ei looda ka Tammsaare OÜ, et praegune 8,8tonnine keskmine piimatoodang lehma kohta aastas tõuseks üleöö vabapidamisega laudas 15-le ja rohkemale tonnile. «Kuid piimamahuti tellisime targu teistes lautades olevast suurema,» lisab Rannala.

Seotud lood
    29.09.2020 01.10.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto