Ateljee, mille toodang ei lähe moest

Merit Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töölauale korraliku kuhila moodustanud kanga serv kipub juba üle ääre põrandale libisema, kui töösse süvenenud õmbleja masina kohale kummardunult järjekordset õmblust vuristab. Selles moeateljees järgitakse trendi, mis ei sõltu aastaajast ega kellegi dikteeritud moevooludest. Siin valmivad riigilipud.

«Kuule, kas sa tead üldse, mida need värvid tähendavad?» küsis minult kunagi klassivend tõsiselt, kui mu näpu ümber kolme sõrmusevõru märkas. Muidugi teadsin, sest olin vanaisa raamaturiiulis tuhnides eestiaegseid ajakirju lapanud ja võisin sel teemal sõna võtta.

Teate küll neid kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate alguse moeröögatusi – plastmassist ehteid. Me õega ostsime kohalikust kaubamajast peoga sõrmuseid ja kombineerisime neist sinimustvalgeid komplekte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles