Paide külje all Mündi külas asunud mõis polnud ilmselt eriline ihaldusobjekt, kuigi asus maastikuliselt väga ainulaadses kohas, kõrgel paelademel.
Miks muidu käis 1564. aastast pärinev mõis aina ühe omaniku käest teise kätte, kellest mitmed ka üsna nimekad olid: 1840. aastal omandas Mündi Laupa mõisnik Hans von Fersen. Järgmisena ostis selle Silmsi parun Aleksander von Staal.
Viimaseks mõisnikuks Mündis jäi Särevere mõisahärra Walter von Schilling. 1919. aastal võõrandas noor Eesti Vabariik Mündi mõisa riigile.
Kahekordsest lihtsast puidust häärberist huvitavamaks võib pidada Mündi mõisakompleksi karjakastelli, kus kohalikust paemurrust hangitud dolokivist majandushooned olid paigutatud ümber neljakandilise õue. Paraku on praeguseks neist vähe säilinud.
Mündi naaberküla on Kirila. 19. sajandi teisel poolel hakati agarasti külakoole rajama, seda ka Järvamaal. Mäo valla Kirila külas avati samuti kool, kus õppisid Kirila ja Mündi lapsed. Külakooli esimene juhataja oli pärastine Järva maavalitsuse kauaaegne esimees Jakob Sõnajalg. 
Järva maavalitsuse korraldusel toodi kool 1919. aastal Kirilast üle Mündi mõisa härrastemajja, kus õppetööd alustati 19. novembril. Mündis hakkasid koolis käima Mündi, Kirila, Seinapalu, Kriilevälja, Veskiaru ja Valgma (osadest taludest, suurem osa käis kooli Nurmsisse) küla lapsed. Kool nimetati Mündi 4klassiliseks algkooliks (kandis vahepeal ka Mündi rahvakooli nime).
Mündi algkooli kauaaegne juhataja oli Mihkel Vaim (sündis 11.02.1890 Imavere vallas Taadikvere külas). 9. veebruari 1940. aasta Järva Teataja kirjutab: «1920. aastast alates töötab Mündi algkooli juhatajana M. Waim. Seega on juubilar ühel kohal töötanud 20 aastat, milline küllalt tähelepanu ärataw arw aastaid on.»
Mündi kool suleti 1965. aastal. Kohalik kolhoos paigutas endisesse härrastemajja elama kolhoosnikud, jagades hoone kortereiks. Samasse ehitas majand ka kinosaali. Maja elanike tegevus aitas hoone lagunemisele palju kaasa.
Kunagist mõisaaega meenutab endises pargis 1933. aastal istutatud tamm, mille juures on mälestuskivi selgitava tekstiga: Selle tamme istutasid «Mündi» mõisamaade jagamise mälestuseks 10. aastapäeval 24. juunil 1933 asunikud: Jaan Olberg, August Essmann, Hans Olberg.
Paide külje all Mündi külas asunud mõis polnud ilmselt eriline ihaldusobjekt, kuigi asus maastikuliselt väga ainulaadses kohas, kõrgel paelademel. Miks muidu käis 1564. aastast pärinev mõis aina ühe omaniku käest teise kätte, kellest mitmed ka üsna nimekad olid: 1840. aastal omandas Mündi Laupa mõisnik Hans von Fersen. Järgmisena ostis selle Silmsi parun Aleksander von Staal. Viimaseks mõisnikuks Mündis jäi Särevere mõisahärra Walter von Schilling. 1919. aastal võõrandas noor Eesti Vabariik Mündi mõisa riigile. Kahekordsest lihtsast puidust häärberist huvitavamaks võib pidada Mündi mõisakompleksi karjakastelli, kus kohalikust paemurrust hangitud dolokivist majandushooned olid paigutatud ümber neljakandilise õue. Paraku on praeguseks neist vähe säilinud. Mündi naaberküla on Kirila. 19. sajandi teisel poolel hakati agarasti külakoole rajama, seda ka Järvamaal. Mäo valla Kirila külas avati samuti kool, kus õppisid Kirila ja Mündi lapsed. Külakooli esimene juhataja oli pärastine Järva maavalitsuse kauaaegne esimees Jakob Sõnajalg. Järva maavalitsuse korraldusel toodi kool 1919. aastal Kirilast üle Mündi mõisa härrastemajja, kus õppetööd alustati 19. novembril. Mündis hakkasid koolis käima Mündi, Kirila, Seinapalu, Kriilevälja, Veskiaru ja Valgma (osadest taludest, suurem osa käis kooli Nurmsisse) küla lapsed. Kool nimetati Mündi 4klassiliseks algkooliks (kandis vahepeal ka Mündi rahvakooli nime). Mündi algkooli kauaaegne juhataja oli Mihkel Vaim (sündis 11.02.1890 Imavere vallas Taadikvere külas). 9. veebruari 1940. aasta Järva Teataja kirjutab: «1920. aastast alates töötab Mündi algkooli juhatajana M. Waim. Seega on juubilar ühel kohal töötanud 20 aastat, milline küllalt tähelepanu ärataw arw aastaid on.» Mündi kool suleti 1965. aastal. Kohalik kolhoos paigutas endisesse härrastemajja elama kolhoosnikud, jagades hoone kortereiks. Samasse ehitas majand ka kinosaali. Maja elanike tegevus aitas hoone lagunemisele palju kaasa. Kunagist mõisaaega meenutab endises pargis 1933. aastal istutatud tamm, mille juures on mälestuskivi selgitava tekstiga: Selle tamme istutasid «Mündi» mõisamaade jagamise mälestuseks 10. aastapäeval 24. juunil 1933 asunikud: Jaan Olberg, August Essmann, Hans Olberg. Foto: Kaarel Aluoja erakogu