Piirangud kodulindudele võtavad kasvatajalt poole saagist (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Türi vallas Kirnas kanakarja pidava Hillar Faltise teada on gripid loomadel olnud aastasadu, neid ongi võetud kui karja puhastust, alles Eesti ajal tulid piirangud, millega püüame päästa aretustööga nõrgaks jäänud loomi ja linde.
Türi vallas Kirnas kanakarja pidava Hillar Faltise teada on gripid loomadel olnud aastasadu, neid ongi võetud kui karja puhastust, alles Eesti ajal tulid piirangud, millega püüame päästa aretustööga nõrgaks jäänud loomi ja linde. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui vabalt õues käima harjunud kanad sundida kinnisesse ruumi, lähevad nad stressi ja munevad poole harvem ning alati pole võimalik ka õueala võrguga piirata.

Kuigi alates 1. aprillist kehtima hakkavad kodulindude väljas pidamise piirangud tunduvad Türi vallas Kirnas oma maamajapidamises kümnepealist kanakarja pidavale Aiki Faltisele jaburad, siis ta praegu vabakäigul olevaid kanu enam õue ei lase. «Kaotan jälle kanamunade saagist poole, sest vabalt ringi liikuma harjunud kanad lähevad järsku tubaseks sundides lihtsalt stressi, aga kui keeld on peal, siis tuleb seda täita,» lausus ta.

Paides toidukohta Tass Kohv pidav Faltis lisas, et kanaaiale võrku peale ehitada ei näe ta mõtet. «Aias nad mul on, kuid võrku sellele suurele kõrgete kaskedega kaetud alale peale panna pole lihtsalt võimalik ja ega nad mul siis esimest korda linnugripi ohus laudas kinni istu. Selliseid piiranguid on ju varemgi seatud,» arutles ta.

Tagasi üles