Lapsepõlve ekspert avaldab muuseumis arvamust

FOTO: Birgit Itse /Järva Teataja

Janelle Hiiesalu (10, pildil) Köisi külast töötab Eesti meremuuseumis teadurina, täpsemalt lapsepõlve eksperdina. Tema ja ta lapskolleegide ülesanne on muuta muuseum lastele põnevamaks.

Laste ülesanne on näiteks vaadata üle turundusmaterjalid ja nende kohta arvamust avaldada, osaleda ja anda tagasisidet ekskursioonide, lastele mõeldud tegevuste ning näituse eksponaatide kohta.

Ei tundu just väga raske ülesanne? Aga kui teha seda terve täiskasvanu tööpäeva vältel, siis võtab üsna võhmale. «Oh, kui hea on istuda, jalad on täitsa väsinud!» ütles ta reede õhtul kell pool kuus auto tagaistmele vajudes.

Vaatamata väsimusele ja tundele, et «kohe küll ei viitsi rääkida,» hakkab päeva jooksul kogutud teadmisi tulema nagu külluse sarvest. «Kas sa teadsid, et ...» küsib ta muudkui vanemate käest pärast pikka tööpäeva.

Kui keegi eakaaslastest huvi tunneb, räägib Janelle oma tööst heal meelel. Aga enamasti keegi peale paari üldise küsimuse küsida ei oska. Lastega, kes on meremuuseumi aaretega tuttavamad, jätkub juttu kauemaks.

Eriti, kui teemaks on allveelaev Lembitu, mis on vaieldamatult ka Janelle lemmikeksponaat. «Allveelaeval käisime juba esimesel korral,» täpsustas ta. Seal oli põnev.

Kui naabripoiss ütles, et nägi videos allveelaeva veest välja toomist, küsib Janelle kohe, kus seda näidati. Selgus, et sealsamas allveelaeva kõrval infotahvlil. «Seda meil ei olnud aega vaadata, meil oli ekskursioon,» ütles ta veidi kahetseval toonil.

Põnevamatest eksponaatidest meenub ka «ühe väga vana Eestist leitud laeva põhi», mis Janelle teadmist mööda läheb hiljem vaatamiseks Paksu Margareetasse. Praeguseks ongi Janellel olnud kaks tööpäeva: üks sügisesel, teine talvisel koolivaheajal. Kolmas tööpäev on ilmselt kevadel.

Janelle rääkis õhinal tõelistest vanadest asjadest ja üliharuldasest laevakerest, mis on Eestist leitud. Paksus Margareetas Janellele meeldis, ja ta teab nüüd, et seegi on meremuuseumi osa. «Seal meil oli üks põnev mäng, kus pidime raadiosaatjatega üksteist üles leidma,» meenutas ta üht tööülesannet.

Kui küsida, kummas talle rohkem meeldis, siis ikka vesilennukite vanades angaarides avatud muuseumiosas.

5. jaanuari tööpäeva mahtus ka kaks tundi väldanud ekskursioon Lennusadama merepäästenäitusel. Erinevalt teistest lastest, kes lustisid käed-külge-eksponaatidega ehk proovisid jää paksust, päästeveste ja simulaatoril skuutriga merehädalist päästa, kuulasid lapsed kannatlikult giidi selgitusi merepäästjate SOS-signaalide ja merepäästevahendite ajaloo kohta.

Küsimine ja vastamine «miksidele» käis kordamööda.

Uhkusega ütles Janelle, kuidas neile on avatud meremuuseumis ka need ruumid, kus on peal silt «Personalile». «Meie võime igale poole minna,» sõnas ta.

Meremuuseumi elamusõppe kuraator Kristina Madisson-Laht ütles, et Janelle on jätnud neile väga avatud ja hakkaja mulje. Kuigi meremuuseum on keskendunud peamiselt merenduse ajaloole, avaldas muuseumitöötajaile muljet, et tüdruk tõi kandideerimise ankeedis esile mere kui elukeskkonna, kirjeldades, kuidas meri on suur osa loodusest ning seal elab palju huvitavaid taime ja loomaliike.

Lapsepõlve ekspertide lõplik valik kujunes keeruliseks, kuid Janelle kasuks rääkis ka tema elukoht. Muuseum püüdis vältida olukorda, kus lapsepõlve ekspertide projekt oleks ainult Tallinna ja Harjumaa keskne ning nii valiti gruppi teadlikult lapsi ka väljastpoolt.

Üks ettepanek, mille Janelle kohe esimesel kohtumisel tegi, oli see, et trepid võiksid olla paremini valgustatud, sest hämaras Lennusadamas ohoo-elamust nautides võib astmevahetus kergesti märkamata jääda.

Madisson-Laht sõnas, et treppide valgustamine veel töös ei ole, kuid häid ettepanekuid on kohtumistelt kirjas omajagu. «Näiteks tõid lapsed välja, et eksponeeritud poid on neile arusaamatud ja selleks, et need lastele huvi pakuksid, võiks nende juurde luua mõne mängu,» vahendas ta.

Janelle teab, et lisaks arvamuse avaldamisele on oluline ka seda põhjendada, sest see loob eeldused mõtete elluviimiseks. Igale arvamusele lisab kaalu see, et lapsi on vähe – napp kümmekond. Just see, et ta saab oma mõtteid välja öelda, ning teadmine, et seeläbi võivad sündida muutused, mis teevad ka teistele lastele elamuse mõnusamaks, meeldib Janellele lapsepõlve eksperdi ameti juures kõige rohkem.

Tagasi üles