/nginx/o/2018/01/17/7491703t1hada6.jpg)
Käitumisraskustega lapsega tegelevad sageli mitu spetsialisti ja ka pere. Aga laps pole auto, mis töökojas korda tehakse, ütleb kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Kiira Järv.
Käitumisraskustega lapsega tegelevad sageli mitu spetsialisti ja ka pere. Aga laps pole auto, mis töökojas korda tehakse, ütleb kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Kiira Järv.
Järve ütlust mööda on suhteliselt sage, et käitumisraskustega lapse puhul on pere hädas, otsides abi kõikvõimalikelt spetsialistidelt ja tegeledes lapse «remontimisega». Olukord ei muutu ka palju paremaks, sest pere, kes lapsega iga päev koos elab, jääb abita. «Vähe osatakse küsida, mida pere vajaks,» täpsustas Järv.