/nginx/o/2017/11/13/7308079t1hf673.jpg)
/nginx/o/2018/02/16/7589383t1hdaea.jpg)
Käravetel 18 aastat juuksurina töötanud Virge Lilleväljale on juuste lõikamine lapsest saati olnud loomulik tegevus. Selleks et oma vaimselt ja füüsiliselt raskes ametis kesta, tuleb tal õppida ei ütlema ja pidada kinni mõistlikust töökoormusest.
Tellijale
Maajuuksur: kireta tööd teha ei saa ja raha tuleb ka osata küsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käravete põliselaniku Virge Lillevälja juuksuriks saamine oli kui jätk juba lapsepõlves avaldunud huvile. «Aravetel keskkooli lõpetades abiellusin oma küla noormehe Ergoga ja 18aastaselt sünnitasin 1997. aastal meie esimese lapse. Kui Kaur sai poolteiseaastaseks, tahtsin minna Tallinna kosmeetikute ja juuksurite erakooli, sest 12. eluaastast alates olin lõiganud kodus ema asemel kõigil juukseid, nii vendadel kui ka isal,» meenutas ta samal ajal kliendil juukseid lõigates.